Ökonomist: riik jagab raha laiali rohkem kui majanduses juurde tekib

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

FOTO: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti riigi poolt jaotatav raha kasvanud kiiremini, kui majanduses juurdeloodud väärtus.

Järgmine aasta jagab riik oma eelarvega laiali 11,3 miljardit eurot. «On seda palju või vähe?» küsis Mertsina. Seda on 735 miljonit eurot ehk 7 protsenti rohkem, kui sel aastal. Kui aga võrrelda 11 aasta taguse majanduslanguse eelse tipuga, 2008. aastaga, on järgmise aasta eelarve lausa 84 protsenti suurem. Vahepeal on hinnad kasvanud, aga isegi inflatsiooniga kohandatuna on järgmise aasta eelarve ligikaudu 58 protsenti suurem.

"Tundub päris korraliku kasvuna,» leidis Mertsina. Võrdluseks – Eesti majandus kasvab samal ajal umbes 64 protsenti jooksev- ja 21 protsenti püsivhindades. «Seega on riigi poolt jaotatav raha kasvanud kiiremini, kui majanduses juurdeloodud väärtus,» järeldas ökonomist.

Järgmiseks aastaks tõuseb valitsussektori kulude osakaal meie sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ligikaudu 42 protsendini, mis on taasiseseisvunud Eesti kõrgeim tase, kui välja jätta erakorraline 2009. aasta, mil SKP vähenes kiiremini, kui valitsussektori poolt jaotatav raha. Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi järgi hakkab see number aga pärast 2019. aastat uuesti alanema. 

Euroopa Liidu võrdluses on aga Eesti riigieelarvega laiali jaotatav raha Mertsina sõnul võrdlemisi tagasihoidlik. «Kui näiteks möödunud aastal oli Eestis valitsussektori kulude osakaal SKP suhtes 40 protsenti, siis EL-i keskmine oli 46 protsenti ning Soomes isegi 54 protsenti. Eestist väiksem osakaal oli vaid üheksas riigis – peamiselt endistes Ida-bloki riikides,» märkis ta.

«Väiksemate valitsussektori kuludega riikides on üldjuhul ka madalam maksukoormus. Eesti on oma 34 protsendi lähedase maksukoormusega SKP suhtes samuti pigem EL-i nimekirja tagumises otsas – meist väiksem on see number kaheksas riigis. Kusjuures enamus riike kattub nendega, kus on ka väiksemad valitsussektori kulud,» rääkis Swedbanki peaökonomist.

Tagasi üles