Õppejõud: maksureform pani eestlased ümbrikupalka nõudma

Ümbrikupalk ei ole enam lahe. Foto: Marko Saarm

Ettevõtluskõrgkooli Mainor õigusõppejõu Janus Paurmani sõnul muutis viimane tulumaksureform ümbrikupalga saamise nii ahvatlevaks, et nüüd nõuavad seda juba inimesed ise.

Janus Paurmani sõnul oli «mustalt» maksmise initsiatiiv seni pigem ettevõtete poolel, kuid nüüd on see läinud üle töötajatele. «Maksuameti hinnangul saab ümbrikupalka 10–15 protsenti töötajatest. Tööjõupuuduse tingimustes on järjest rohkem inimesi nõus minema tööle vaid tingimusel, et neile makstakse ametlikult tulumaksuvaba 500 eurot ning ülejäänu laekuks mustalt,» rääkis Paurman. 

Õppejõu hinnangul tegi maksureform kiusatuse saada osa töötasu ümbrikupalgana selgelt suuremaks. «Kui varem oli tulumaksuvaba summa 180 eurot, aga nüüd 500, siis on pettusega võidetav kasu töötaja jaoks oluliselt suurem. Tööandja ei võitnud reformiga midagi, tema maksab ikka 500-eurose töötasu pealt kõik maksud ära. Töötaja seda ei tee ning talle jääb tunne, et ei peagi enam üldse makse maksma,» rääkis Mainori õppejõud.

Paurmani sõnul ei peaks firmad mingil juhul musta palga maksmise ettepanekuga kaasa minema, sest praeguse seadusandluse kohaselt vastutavad maksupettuse eest täielikult ettevõtted, sõltumata kelle initsiatiivil sellise töökorralduseni jõuti.

«Maksukontrolli sattudes peab ümbrikupalka maksev ettevõtte arvestama, et tema kannab kõik riskid – täiendavad maksud, intressid ja trahvid, mis kokkuvõttes on ettevõtte jaoks suur lisakulu. Töötaja tuleb tänasel päeval sellest olukorrast puhtal või lausa isegi võitjana välja, sest maksukontrolli tulemusena tema ametlik sissetulek enamasti suureneb,» rääkis Paurman.

«Kindlasti ei saa enam väita, et ümbrikupalga maksmise initsiatiiv tuleks ainult tööandjatelt. Seetõttu peaks pool vastutusest olema kindlasti töötaja kanda. Jagatud vastutus parandaks selgelt maksulaekumist ning jagaks vastutuse võrdsemalt poolte vahel,» ütles Paurman ja lisas, et peamiselt on sellised probleemid suure sularahakäibega sektorites nagu ehitus ja toitlustus.

Sel aastal tõusis maksuvaba tulu suurus 500 euroni. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot ehk aastane tulu 14 400 – 25 200 eurot, siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu.

Üle 2100 euro, ehk aastas üle 25 200 euro teenides on kogu tulu maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot.