«Pank» 2. osa – aga mis toimus tegelikult

Hoiupank

FOTO: Ekspress Meedia / Raigo Pajula

Nõukogude okupatsiooni ajal hoiustasid Eesti elanikud oma säästusid (niipalju neil seda oli) NSVL Hoiupanga Eesti osakonnas ehk hoiukassades, mille õigusjärglasena moodustati 1992. aasta aprillis Eesti Hoiupank. Ehkki tegemist oli aktsiaseltsiga, oli selle ainuomanik Eesti Pank. 1992. aasta rahareformi ajal oli Hoiupangas 85 protsenti Eesti elanike hoiustest.

Aasta hiljem laienes Hoiupanga kliendibaas veelgi, sest 1993. aastal viis riik pensioni- ja toetusrahad kogusummas 1,8 miljardit krooni (115 miljonit eurot) Sotsiaalpangast Hoiupanka. See oli umbes kolmandik toonasest riigieelarvest. Võrdluseks, Hansapanga bilansimaht oli 1993. aasta lõpu seisuga 988,5 miljonit krooni (63,2 miljonit eurot).

1992. aastal kuulutas Eesti Pank Hoiupanga aktsiate müümiseks kinnise konkursi, mille tulemusena omandas Hansapank 1993. aasta juunis kolmandiku Hoiupanga aktsiatest. Hiljem vaidlustas justiitsministeerium Hoiupanga aktsiakapitali laiendamise ja osalise müügi Hansapangale ning esitas hagi selle tühistamiseks. Ministeeriumi arvates oleks pidanud aktsiaid müüma läbi erastamisagentuuri. Aasta hiljem valitsus siiski loobus kohtuprotsessist.

1993. aastal saabus Eestisse investeerimispankur Joakim Helenius, kes Rain Lõhmuse sõnul tuli selleks, et Hoiupangas osalust osta. 1992. aastal oli ta asutanud investeerimisfirma Trigon, kus ta alustas tegevust Tšehhimaa pealinnas Prahas.

«Eesti Pank oli aga kolmandiku Hoiupangast juba meile, Hansapangale müünud. Kui Helenius hakkas selle peale Eesti Panga vahet käima, öeldi talle sealt, et mis te siin meie juures käite, minge ja rääkige parem Hansapangaga,» ütles Lõhmus majandusjakirjanik Peeter Raidlale raamatus «Eesti Kapitali ausammas». «Nii ta meie uksest sisse tuligi ning tegi ettepaneku hakata ühiselt investeerimispangandusega tegelema,» lisas nii Hanspanga kui ka LHV asutaja.

Hansapankuritel tuli aga mõte, et nad vajavad ise kasvamiseks täiendavat kapitali, nii et koostöö esimeseks asjaks kujunes hoopis investorite leidmine.

1994. aastal tegigi Hansapank esimese Eesti ettevõttena roadshow Lääneriikides, tõsi, peamiselt Soomes, mille tulemusena müüdi aktsiaid välismaistele investeerimisfondidele. Korraldati ka oma töötajatele suunatud emissioon. 1994. aasta lõpu seisuga oli suurima välisosalusega aktsionärideks soomlaste Kansallis-Osakkepankki (KOP) kliendid, kellele kuulus 11,6 protsenti panga aktsiatest.

Ehkki Hansapank oli koos mitme teise panga, Eesti Panga ja rahandusministeeriumi asutajatest, sai selle aktsiatega kaubelda esimesena hoopis Helsingi maaklernimekirjas.

Vahepeal oli Hansapank võtnud 17 miljoni Saksa marga (kahe miljoni euro) suuruse laenu Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangalt (EBRD) ning 1995. aasta juunis omandas EBRD 30,1-protsendilise osaluse Hoiupangas.

Tallinna börsil noteeriti Hansapanga aktsiad kohe selle alguses ning selle üks asutaja ning algusaegade juht Jüri Mõis on öelnud: «Sain rikkaks, kui Hansapank börsile läks.»

Tagasi üles