Sõerd ei saa aru: miks antakse Eesti Energiale eelarvest hiigelsumma? (5)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd ei saa aru, miks peab andma Eesti Energiale riigieelarvest 143 miljonit eurot, kui riigifirmal endalgi on raha jalaga segada.

Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette 143 miljoni euro eraldamist Eesti Energiale, selgitus eraldise sisu kohta riigieelarve seletuskirjas aga puudub. Energiakontserni aktsiate valitseja rahandusministeerium on varem öelnud, et tegemist on rahaga, millega Eesti Energia saab investeerida jaotusvõrku ning taastuvenergia ja uue õlitehase ehituse ettevalmistamisse.

Sõerdile jääb see aga arusaamatuks. «Miks ei saa Eesti Energia omavahendite ja laenudega investeeringuid rahastada?» uuris Sõerd. Ta põhjendas, et tavapäraselt on Eesti Energia oma investeeringuid rahastanud omavahendite ja laenudega.

Sõerdi sõnul on riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtunud ka riigifirma enda juhtkonnaga, kuid viimane ei põhjendanud, milleks neil raha tarvis on. «Ka uue õlitehase ehitusega pole võimalik investeeringute riigieelarvest rahastamist põhjendada, sest tehase ehitus saab kõige varem toimuda alles aastate pärast, mitte 2019. aastal,» märkis poliitik.

Postimees on samal teemal avaldanud artikli «Veider mäng Eesti Energia rahadega», kus kirjutab, et järgmise aasta riigieelarve realt leiab vastuolulise valitsuse otsuse, mille järgi võetakse Eesti reservidest 143 miljonit eurot, et riigifirma Eesti Energia saaks investeerida. Milleks seda raha kasutatakse, pole teada. Ka firma ise ei plaani seda raha kasutada.

Miks seda siis vaja on? Postimees tõi välja kolm varianti.

Üks võimalus on uskuda rahandusministeeriumi selgitust, mis ütleb, et «tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega». 

Teine võimalus on, et raha tõstetakse kunstlikult ühest taskust teise. Nimelt võib olla paanis skeem, kus ühelt poolt kantakse riigieelarvesse dividende, mida näidatakse tuluna, aga samas suurendatakse aktsiakapitali, mis raamatupidamises on investeering ega lähe kulureale. 

Kolmas võimalus on, et eelarvesse ongi arvestatud 143 miljonit eurot lihtsalt igaks juhuks. Viimati suurendati Eesti Energia aktsiakapitali 2012. aastal 150 miljonit eurot.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles