Vaata, milline riik vähendas ELis riigivõlga enim, milline aga kasvatas kõige rohkem

Euroopa Liidu lipp Foto: Jaap Arriens/Jaap Arriens/Sipa USA/SCANPIX

Teises kvartalis oli Euroopa Liidu kõige madalama riigivõlaga riik jätkuvalt Eesti, kõige rohkem kahanes võlakoorem kvartaliga Sloveenias, suurenes aga Küprosel.

Teise kvartali lõpus oli valitsusvõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) keskmiselt 86,3 protsenti, mida on 0,6 protsendipunkti jagu vähem kui esimeses kvartalis.

Kõigi 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas kahanes näitaja esimese kvartali 81,5 protsendilt 80 protsendile, selgub Eurostati andmetest.

Ka eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kahanes suhteline võlakoormus nii euroalal kui kogu Euroopa Liidus, seda vastavalt 2,9 ja 2,4 protsendipunkti jagu.

Euroopa Liidus moodustasid teise kvartali lõpus koguvõlast 81,9 protsenti võlakirjad, 14 protsenti laenud ning 4,1 protsenti valuuta ja hoiused.

Kõige kõrgem oli võlakoormus teise kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 179,7 protsendini SKTst, järgnesid Itaalia 133,1 protsendi ja Portugal 124,9 protsendiga.

Kõige madalam oli näitaja jätkuvalt Eestis, kus see ulatus 8,3 protsendini SKTst, järgnesid 22 protsendiga Luksemburg ning 23,8 protsendiga Portugal.

Esimese kvartaliga võrreldes kasvas võla ja SKT suhe kuues ELi liikmesriigis, langes 21 riigis ning jäi samale tasemele Rootsis.

Enim kasvas näitaja Küprosel, 10,6 protsendi jagu, järgnesid 1,4-protsendise kasvuga Läti ning 1,1-protsendise kasvuga Ühendkuningriik. Enim kahanes võlg 2,8 punkti jagu Sloveenias, 1,2 protsendipunkti jagu Saksamaal ning 1,1 punkti jagu Hollandis.

Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas võla ja SKT suhe kolmes liikmesriigis ning kahanes 25 riigis. Näitaja kasvas 3,5 punkti Kreekas, 0,3 protsendipunkti Ühendkuningriigis ning 0,1 punkti Slovakkias.

Langus oli suurim aga 7,5 protsenti Sloveenias, järgnesid Leedu 6,5 protsendiga, Iirimaa 6,4 protsendi ning Portugal 5,9 protsendiga.