Eesti Panga andmed: iga kolmas piiriülene euro liikus läbi Danske

Vene raha Danske pangas

FOTO: dea.nlib.ee

Aastail 2008–2013 liikus iga kolmas Eesti piiriülene euro läbi Danske.

Piiriüleste maksete ebatavaliselt suure osakaalu tõttu paistavad perioodil 2008–2015 silma eelkõige Danske ja Versobank, kusjuures iga kolmas üle piiri liikunud euro tegi seda Danske kaudu.

Eesti Pank otsustas erakorraliselt avaldada andmed Eestis tegutsevate pankade piiriüleste arvelduste kohta. «Riikliku statistika koostajana allub Eesti Pank reeglitele, mis keelavad keskpangal levitada üksikute pankade andmeid. Nüüdseks on pangad ise keskpangalt palunud enda kohta täiendavaid andmeid avalikustada,» selgitas keskpank.

Andmetest paistavad väga suure piiriüleste kliendimaksete osakaaluga silma Danske Bank ja Versobank, mida mõlemat on meedias ja avalikkuses seostatud rahapesu ning kahtlaste tehingutega, kusjuures Versobank oli sunnitud tegevusloa kaotamise tõttu enda uksed tänavu päevapealt sulgema.

Kokku algatati Eesti pankadest perioodil 2008–2015 makseid 446,5 miljardi euro eest, siinsetesse pankadesse laekus makseid aga 441,2 miljardi euro eest. Kõikidest siit alanud maksetest 33 protsenti läks seejuures välismaale läbi rahapesukahtlusega Danske Banki Eesti üksuse, siia jõudnud summadest laekus Danskesse aga pisut enam kui 31 protsenti. Varade mahu järgi arvestatuna oli Taani panga turuosa aga turul vaid 9,9 protsenti.

Danske turuosa varade mahu järgi arvestatuna oli 2015. aasta lõpus ehk aastal, mil pank selle kõrge riskiga äri lõpetas, vaid 8,3 protsenti, ent piiriüleste maksete turust oli panga käes koguni 17,6 protsenti, selgub Eesti panga andmetest. Versobanki turuosa varade järgi oli 1,5 protsenti, piiriüleste maksete turul aga 14,9 protsenti.

Seejuures oli Danske osatähtsus piiriüleste maksete turul sel aastal enda kohta isegi väike. Näiteks 2008. aastal oli Taani panga käes sellest turust 33,9 protsenti, 2011. aastal 38,7 protsenti ning 2013. aastal koguni 41,3 protsenti. Praegu käiva rahapesu-uurimise raames on uurimise all periood 2007–2015.

Ka Eesti Pank rõhutas, et statistikast on selgesti näha Danske panga väga suur osatähtsus piiriülestes arveldustes, mis kuni aastani 2014 ka selgelt kasvas. Seejärel vähenesid Danske panga arvelduskäibed järsult. Versobanki suhtelist väiksust arvestades oli silmapaistvalt suur ka selle panga välisarvelduste maht ajavahemikus 2013 kuni 2016, märkis keskpank.

Versobanki tegevusloa tunnistas Euroopa Keskpank 26. märtsil 2018 Finantsinspektsiooni ettepanekul kehtetuks. Danske panga puhul viitasid Finantsinspektsiooni kontrollid puudujääkidele rahapesu tõkestamise valdkonnas alates aastast 2007. Sellest informeerisfinantsinspektsioon Taani pangajärelevalvet kokku viiel korral. Finantsinspektsiooni ettekirjutust järgides lõpetas Danske pank oma Eesti filiaali kaudu kõrge riskiga mitteresidentidest klientide teenindamise 2015. aastal.

Teiste Eesti turul suuremate pankade välisarvelduste mahtude dünaamikat võivad mõjutada muutused nende kliendigruppides, kuid üldjoontes saab neid tervikuna selgitada arengutega Eesti majanduses laiemalt ning pankade turuosade muutustega Eesti turul.

Turuosast kõrgem piiriüleste maksete osakaal oli ka LHV-l, mille käes oli 2015. aasta lõpus 3,2 protsenti pankade varadest, ent 7,1 protsenti piiriüleste maksete turust. Eelnevatel aastatel olulisi lahknevusi kahe näitaja vahel ei olnud. Järgmisel, 2016. aastal hakkas LHV pakkuma TransferWise'i makseid.

Varade mahu poolest Eesti suurima laenuandja Swedbanki turuosa oli 40 protsenti, ent piiriüleste maksete turul ulatus osatähtsus vaid 25,4 protsendini. Ka SEB turuosa oli vastavalt 22 ja 18,7 protsenti ning Nordeal 15,3 ja 9,2 protsenti ehk suurpankade turuosa varade järgi arvestatuna ületas tublisti turuosa piiriüleste maksete turul.

Tagasi üles