Seriaali «Pank» tegelastest koorus tänane Eesti eliit

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Hansapankurid 25 aastat hiljem

FOTO: Allikad: Postimees, Inforegister, Äriregister

Kuula artiklit

Äsja ekraanidele jõudnud teleseriaal «Pank» on loodud paljuski kunagise Hansapanga näitel. Et saada aimu, mis on kunagistest hansapankuritest saanud, avaldame kaks aastat tagasi ilmunud artikli «Hansapankurid on endiselt tipus ja määravad Eesti ärikultuuri».

Veidi üle 11 aasta tagasi ühel sombusel veebruarihommikul ootasid finantsspetsialistid, majandusajakirjanikud ja sajad aktsionärid Hansapanga 2004. aasta neljanda kvartali ning kogu aasta majandustulemusi. Ehkki tund enne börsipäeva algust avaldatud tulemused osutusid paremaks, kui kõige optimistlikumadki analüütikud olid ennustanud, ei huvitanud need õhtuks enam kedagi.

Nimelt oli Swedbank jõudnud samal päeval teha pakkumise kõigi Hansapanga aktsiate ülevõtmiseks. Nii algas üks kuulsamaid ülevõtmisi Eesti ettevõtluse ajaloos, mis lõppes mõni aasta hiljem Hansapanga nime kadumisega ajaloo annaalidesse.

Hansapank ei olnud lihtsalt pank, Hansapank ei olnud ka lihtsalt ettevõte. Hansapank oli Eesti ettevõtluse ja firmakultuuri sümbol. Hansapank oli Eesti kapitali ausammas, nagu pealkirjastas ajakirjanik Peeter Raidla panga kohta kirjutatud raamatu.

Hansapanga asutamisest möödub tänavu 25 aastat. 1991. aasta 3. aprillil kinnitati panga põhikiri, esialgu küll Tartu Kommertspanga filiaalina. Tööd alustas pank sama aasta 1. juulil ning päris iseseisva pangana jätkas Hansapank 1992. aasta 10. jaanuarist.

Hansapangast sai kiiresti Eesti imetletuim ettevõte, mille kasv ja kasumlikkus on olnud muljetavaldav. Algul oli Hansapank pigem privaatpank, mille kliendiks saamiseks tuli maksta 500 krooni, mis oli tol ajal üsna suur summa. Seetõttu oli panga kliendiks olemine algul prestiiži küsimus. Lihtsurelikud said kliendiks alles siis, kui Hansapank Hoiupanga üle võttis.

Tallinna börsi loomise järel sai Hansapanga aktsiast mitme tuhande väikeinvestoriga rahvaaktsia. Indrek Neivelt on ühes hilisemas intervjuus öelnud, et tänu Hansapanga aktsiatele sai Eesti üle tuhande (krooni)miljonäri. Eesti investorid said Hansapanga aktsiate müügist kokku 4,4 miljardit krooni (280 miljonit eurot).

Hansapanga turuväärtus oli ülevõtmise hetkel 4,3 miljardit eurot, millele teised Eesti ettevõtted pole saanud ligilähedalegi. Swedbank Eesti, praegu Eesti kõige väärtuslikuma ettevõtte väärtuseks hinnati mõni aasta tagasi vaid 1,7 miljardit eurot.

Ka Hansapanka tööle ei saanud igaüks, ja kes sinna võeti, pidas end väljavalituks. Pangas oli pikka aega tavaks öelda, et seal töötatakse teistmoodi kui ülejäänud Eestis.

«Meil on kultuur, kus inimese peavad teemat valdama. Tahame olla parimad,» vastas Äripäeva küsimusele Hansapanga edu võtme kohta 2005. aasta aprillis panga juht Indrek Neivelt. «Tahame õppida ja meil pole häbi olla rumalad. Usaldame ja respekteerime, selle tõttu oleme olnud edukamad kui SEB tütred,» lisas ta.

Lahkumiste mitu lainet

Kui 1990. aastate lõpus hakkas Hansapank tasapisi Rootsi pankade, algul SEB, hiljem Swedbanki kätte minema, hakati tasapisi ka peret heitma. Pereheitmise tulemusena on endised hansapankurid siiani mõjukad ettevõtlustegelased: ettevõtjad, investorid, suurettevõtete juhid. Samas pole imeks panna, et endised Hansapanga omanikud ja töötajad jätavad kõige sügavama jälje finantssektoris, kus on loodud üks juba väga tuntuks saanud, üks vähem tuntud ja üks ambitsioonikas tulevane pank (vt lisalood).

Esimene ja suurim lahkumine Hansapangast toimus 1990. aastate lõpus, pärast esimest börsikrahhi koos Vene kriisiga, ning vähemalt osalt oli selle põhjus Swedbanki mõjuvõimu kasv pangas.

Panga nõukogu esimees Hannes Tamjärv, kes juhib nüüd Rocca al Mare erakooli, ütles Peeter Raidlale toona, et oli pidanud kooli loomise plaani aastaid, juba 1997. aastast. Jüri Mõis ütles lahkumise põhjusena aga, et tema lasti lihtsalt lahti.

«Juba järgmisel päeval pärast Hoiupangaga ühinemist olid Swdebanki-vennad kohal ja teatasid, et nemad on nüüd kõige suuremad aktsionärid ja et me peame nende pilli järgi tantsima hakkama,» ütles Mõis Raidlale 2007. aastal. «Siis hakkasid ka teised Hansapanga juhid pääseteed otsima,» lisas ta. Tema jutu järgi vaatasid teised, et kui ühel mehel lastakse niisama minna, siis mida nemadki enam siin passivad.

See lahkumine oli kõige suurem. Paljud toona Hansapangast ära tulnud lõid hiljem oma ettevõtte.

Järgmise märgilise lahkumisega sai hakkama Indrek Neivelt pärast Hansapanga täielikku ülevõtmist Swedbanki poolt 2005. aastal. Kolmanda lahkumislaine vallandas finants- ja majanduskriis, mil lahkus Hansapank Eesti tegevjuht Priit Põldoja, aga ka Andres Trink, kes juhib nüüd börsiettevõtet Merko Ehitus, ning praegune Alexela grupi nõukogu esimees Aivo Adamson.

Artikli autor oli aastatel 1998–2005 Hansapanga aktsionär.

Tagasi üles