Omniva sai vabad käed sulgeda iga neljas postkontor (2)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva-Jaani postkontor
Järva-Jaani postkontor Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Omniva kaubamärgi all tegutsev Eesti Post sai konkurentsiametilt loa vähendada postkontorite arvu 75 võrra. Kas ja kuna postkontorid kinni pannakse, ettevõte praegu ei ütle.

Konkurentsiamet muutis möödunud nädalal Eesti Posti universaalse postiteenuse tegevusluba, kehtestades minimaalseks postiasutuste arvuks 245 (varem 320). Eesti Posti juht Ansi Arumeel tõttas seepeale kohe kinnitama, et tegevusloa muutus ei tähenda postiasutuste sulgemise plaani tegevusloas toodud miinimumarvuni. Samas võib küsida, et miks Omniva seda konkurentsiametilt sel juhul üldse küsis.

Arumeel jätkas, et mis tahes muudatusi plaanides kavatsevad nad kohtuda alati kõigepealt kohaliku omavalitsusega, kuna nemad teavad kohalikke olusid kõige paremini. «Omniva olulisemaid eesmärke on teenuse tagamine kõikidele Eesti inimestele ning postivõrgu muutmisel on meie jaoks kõige olulisem, et teenus jääb igaühe jaoks mugavalt kättesaadavaks,» kinnitas ta.

Eesti Postile tõttas appi kohe ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, kes ütles, et massilist postivõrgu koomale tõmbamist ei kavandata. Siiski andis ta märku, et postiteenuse regulatsioon vajab muudatusi, kuna selle maht on oluliselt vähenenud. Tammisti sõnul võiks seda, kas ja kui palju kontoreid lõpuks kinni läheb, arutada valimisdebati käigus.

Erinevalt teistest valdkondadest toimib postiturg jätkuvalt ristsubsideerimise põhimõttel, kus kasumlikumate ärisegmentide arvel kompenseeritakse kahjumlikku osa, kusjuures kahjum universaalsest postiteenusest kasvab iga-aastaselt. Pikemaajaliselt pole selline olukord ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri sõnul jätkusuutlik ja vajab selgeid poliitilisi otsuseid.

Tammisti sõnul vajab lahendamist see, kuidas finantseeritakse universaalset postiteenust, milline postivõrk on meie asustustihedust ja muutunud haldusstruktuuri silmas pidades optimaalne ja milline postiteenuse standard on meile ühiskonnana vastuvõetav.

«Hiiliv postivõrgu optimeerimine ja järeleandmised teenuskvaliteedis on toimunud aastaid, ent puudu on olnud ühiskondlik debatt muudatuste üle. Lähikuudel tuleb see debatt ära pidada ja seejärel saavad valitsuse moodustavad jõud otsustada, kas jätkatakse tänase süsteemiga või tehakse ümberkorraldused. Massilist postivõrgu koomale tõmbamist täna ei kavandata,» lõpetas minister.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles