Hiina majanduskasv on kokku kuivamas, investorid on kartlikud
19. oktoober 2018, 07:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina majanduskasv oli kolmandas kvartalis kõige madalam pärast viimast ülemaailmset majanduskriisi, selgus reedel avaldatud majandusstatistikast.
Võrreldes möödunud kaastaga kasvas Hiina majandus juuli, august, september perioodil 6,5 protsenti, mis jäi alla analüütikute prognoositud 6,6 protsendi. Kaubandussõja tõttu USAga vähenesid eelkõige tööstustoodang, tarbimine ja eksport. Tegu oli kõige kehvema kvartalikasvuga pärast 2009. aastat.
Aeglustumise taga ei ole aga ainult USA tegevus. Oma osa mängib selles ka president Xi Jinpingi kava ohjeldada riigi üüratut võlakoormat, et vähendada võimalikke riske. Riskide maandamise kampaania on vähendanud nii ettevõtete kui kohalike omavalitsuste laenamist, kes omakorda ehitavad näiteks muuhulgas vähem uusi teid ja tehaseid.
Suure riigivõla tõttu ei saa valitsus anda majanduse stimuleerimiseks ka pankadele nii naljalt laenamiseks rohkem raha ega vähendada ettevõtele kehtivaid makse või suurendada avalikke kulutusi. Ettevõtete ja kohalike omavalitsuste võlad ohustavad juba praegu maailma teisena suurima majanduse tulevast kasvu.
Ettevaatlikumaks on muutunud ka hiinlastest tarbijad, kes hoiavad oma rahakotiraudu tugevamalt kinni. Jaemüük kasvas selle aasta esimese kolme kvartali jooksul 9,3 protsenti, mis on suhteliselt suur langus võrreldes möödunud aasta sama perioodi 10,4 protsendiga. Automüük langes Hiinas septembris näiteks kolmandat kuud järjest.
Hiina võimud kutsusid reedel investoreid üles mitte paanitsema, rõhutades, et majandus on siiski stabiilne ja aktsiaturgudel toimuv langus ei peegelda riigi majanduse tegelikku olukorda. Hiina börsidel on olnud üpris kehva aasta. Shanghai Composite indeks on aastaga langenud ligemale veerandi võrra, tehes sellest kõige kehvema tulemusega indeksi kõigi suurte maailma indeksite seas. Reedesed majandustulemused saatsid indeksi taaskord aga 1,1 protsendiga langusesse.
Hiina ja USA vaheline kaubandussõda on jõudnud praeguseks hetkeks staadiumisse, kus tollid on kehtestatud 250 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele ja 110 miljardi dollari väärtuses USA kaupadele. President Trump ähvardab aga jaanuaris tõsta kõik tollid 25 protsendini. Enamus praegustest tollidest on 10 protsenti. Samuti on lubanud ta maksustada kõik Hiinast imporditud kaubad.