«Pank» – aga mis toimus tegelikult

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Kaader sarjast Pank

Kuula artiklit

Ehkki äsja esilinastunud teleseriaali «Pank» stsenaristid on korduvalt toonitanud, et vaataja ei tohiks tegelastele reaalsete inimeste nimesid külge panna, on seriaalis nii mitmeid inimesi kui ka reaalseid sündmusi üsna lihtne identifitseerida. Näiteks seriaal algab sellega, kuidas peategelane Toomas tanklas hamburgereid müüb. Ka Hansapanga endise juhi ning praeguse Luminor Grupi juhi Erkki Raasukese ametipõlv algas hamburgeriketis ning Statoili tanklas müüjana.

Aga siinkohal lõpetan viitamise reaalsete inimeste ja sündmuste analoogiale ning siin ja edaspidi kirjutan sellest, millised protsessid panganduses, aga ka ühiskonnas tervikuna tol ajal käimas olid. Tõsi, Hansapanga ajaloost ei saa siiski ei üle ega ümber.

Eelmise sajandi viimane kümnend (võib olla ka kahetuhandete esimesed aastad olid) Eesti panganduses, aga võib olla ka maailma pangandusajaloos  unikaalsed – vähem kui 15 aastaga kujunes olematust pangandusest meie praegune pangandussektor, mis ühe väheste riikidena maailmas elas möödunud finantskriisi üle suhteliselt valutult ja ilma maksumaksja abita.

Aga panganduse algus oli eklektiline ning seda õhkub ka seriaali esimesest osast.

Sarja esimeses osas on sündmuste keskmes maaklerite kauplemisruum. Kui täna võime öelda, et Eesti finantsturg on peaaegu surnud, siis üheksakümnendatel aastatel oli tegevus vilgas ehkki kaubeldavad summad olid tänapäeva mõistes üsna väikesed. Kaubeldi peamiselt valuutade ja aktsiatega (eriti pärast Tallinna börsi tekkimist 1996. aasta suvel), aga ka teiste finantsinstrumentide, muuhulgas ka tuletisväärtpaberitega. Majanduslehes Äripäev ilmus igal päeval valuutakommentaar, kust said lugejad teada, kuidas suuremate valuutade, USA dollari, Saksa marga ja Jaapani jeeni kursid üksteise suhtes liikusid. Samas kommentaaris oli toodud ka kulla ja hõbeda hindade liikumised.

Internet oli üheksakümnendatel aastatel küll olemas, aga tehinguid tehti telefoni teel ja suurte uudisteagentuuride (Reuters, Telerate) terminalide kaudu. Tallinna börs oli oma internetipõhise kauplemissüsteemiga esimeste seas.

Maakerite ruum eelmise sajandi üheksakümendatel aastatel

FOTO: / PM/SCANPIX BALTICS

Üheksakümnendatel aastatel tekkis panku nagu seeni pärast vihma, paraku oli nende eluiga lühike ja tänaseni on alles vaid neli, neist üks ilmselt viimaseid kuid. 1991. aasta aprillis loodi Hansapank, millest on tänaseks saanud Swedbank Eesti, 1993. aasta jaanuaris alustas kümne maapanga baasil tegevust Ühispank ja millest tänaseks on kujunenud SEB Eesti. Coop Panga eelkäija Eesti Krediidipank alustas tegevust 1992. aastal. Käimasoleva rahapesuskandaali peategelane Danske Banki Eesti filiaal, mis on asunud tegevust lõpetama, eelkäijaks oli Eesti Forekspank, mis alustas samuti 1992. aastal.

Eesti Ühispangast on saanud tänaseks SEB Eesti

FOTO: PEETER LANGOVITS / PM/EMF

1993. aasta alguses oli Eestis 43 panka. Moratoorium oli sõna, mida tollases majandusajakirjanduses kõige rohkem lugeda võis. See tähendas, et kui Eesti Pangal tekkis veendumus, et mingi pank sattus makseraskustesse, peatati selle tegevus kas osaliselt või täielikult ning panga juhtimise võttis üle keskpank.

Tagasi üles