Sadam kirjeldab, miks nad ametiühinguga nugade peale läksid

Parvlaev Tiiu. Foto: Urmas Lauri / Lääne Elu

Ametiühinguga nugade peale läinud riigifirma TS Laevade juht Jaak Kaabel selgitas, et kuigi suures osas jõudsid nad meremeestega koosmeelele, ajas pilli lõhki paar ülejõukäivat nõudmist.

Üleeile teatas börsil noteeritud Tallinna Sadama tütarfirma, saarte ja mandri vahelist parvlaevaliiklust opereeriv TS Laevad, et pool aastat kestnud kollektiivlepingu läbirääkimised Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga (EMSA) on jooksnud tupikusse ja pöörduda tuleb riikliku lepitaja poole.

Kaabel ütles, et sisuliselt olid nad nõus kahe kolmandikuga punktidest, mis ametiühing esitas. Suusad läksid aga risti selle koha pealt, kus EMSA nõudis palkade tõstmist ja väljamaksmist eelmiste aastate eest. Ametiühingu soov oli palgad korrigeerida tagantjärele tarbijahinnaindeksi ehk inflatsiooniga. See tähendanuks ettevõtte jaoks suurt ühekordset väljaminekut.

Teine ülejõukäiv nõudmine oli see, et laevapereliikmed ja nende sõidukid soovisid töövälisel ajal saada tasuta praamiga Saaremaale ja Hiiumaale ning tagasi mandrile. Kaabelit häiris ka see, et ametiühing polnud nõus kollektiivlepingu kehtivuse ajal loobuma streikimisest.  

TS Laevade juht lisas, et EMSA tahtis pidevalt juba kokkulepitud punkte taasavada ja nende nõudmised kasvasid järk-järgult. «See oli põhjus, miks pöördusime riikliku lepitaja poole,» ütles ettevõtte juht.

50 sendine palgatõus

EMSA pikaaegse esimehe Jüri Lemberi sõnul oli nende esimene soov, et töötajate palka korrigeeritaks iga-aastaselt möödunud kalendriaasta tarbijahinnaindeksi (THI) ehk inflatsiooniga. Kõige madalamapalgalistele töötajatele taheti aga 50 eurosendist tunnipalga tõusu.

Praegu on ametiühingujuhi sõnul TS Laevades madruse tunnitasumäär 5 eurot, mis teeb keskmise kuu normtundide eest töötasuks 842,5 eurot brutos. Seda olevat üle 2 euro vähem, kui makstakse teistes Eesti laevafirmades. Nii ei saa aga edasi minna, leidis Lember.

Kaabel vastas, et neil puudub ülevaade, kui palju maksavad palka teised Eesti laevandusfirmad. Küll aga teadis ta öelda, et nende palgad on kõrgemad kui eelmisel praamioperaatoril ehk Vjatšeslav Leedol. «Meie palgad algavad Eesti keskmisest palgast, mis on omakorda umbes kolmandiku võrra kõrgemad, kui Hiiu ja Saare keskmine palk,» ütles ta.

Ametiühing tahab palgatõusu ja hüvesid vaid EMSA töötajatele. See oleks Kaabeli sõnul aga ebaaus. «Kohtleme kõiki oma töötajaid võrdselt – nii neid, kes kuuluvad ametiühingusse ja ka neid, kes ei kuulu. Me ei saa laiendada hüvesid vaid ametiühingutele,» vihjas Kaabel sellele, et palku peaks tõstma siis juba kõigil.

Ta põhjendas, et peamine pidur palkade tõstmisel on see, et TS Laevad on riigifirma, mille tulu on fikseeritud järgmiseks kaheksaks aastaks. Nende kasumimarginaalile on seatud piirid, mida ületada ei tohi. Ehk lühidalt kokkuvõttes tegutseb TS Laevad küllaltki kitsas ja reguleeritud valdkonnas, kus pole võimalik eriti kasvada. Seetõttu ei saa ka ühe hooga kõvasti palku tõsta.

Süüdistatakse vassimises ja väljapressimises

EMSA esimees Lember süüdistas TS Laevade juhtkonda ka vassimises ja ebaeetilises käitumises. Ta tõi näite, kus üks TS Laevade juhtkonna liige olevat laevapere töötajatele pakkunud 18 punktist koosnevaid hüvesid, et vabaneda kollektiivlepingu sõlmimisest ametiühingu vabandusel. «Iseenesest mõistetavalt muutis tööandja selline käitumine läbirääkimiste laua taga toimuvat,» märkis ta.  

Kaabel vastas, et muidugi mõista on juhatuse liikmed laevaperedega suhelnud ja hoidnud neid kursis läbirääkimiste käiguga. Küll aga olevat eksitav ja pahatahtlik väide, nagu oleks ettevõte teinud töötajatele «pakkumisi», et vabaneda kollektiivlepingust. Ta lisas, et nende huvi on kohelda võrdselt kõiki töötajaid sõltumata nende kuulumisest ametiühingusse. Seetõttu leidis Kaabel, et uued kokkulepped peaksid kehtima kõikidele töötajatele.

Ametiühingut häiris veel see, et TS Laevad pole vastanud nende järelpärimistele. «Küsisime, milles seisneb 4,9 miljoni euro suurune amortisatsioon ehk siis varade väärtuse kahanemine ühe aasta jooksul, aga samuti seda kui palju maksti tegevjuhtkonnale 2017. aasta eest preemiat. Kuigi läbi riigi osaluse on justkui tegemist üldrahvaliku ettevõttega, ei ole meil nendele küsimustele senini vastust,» rääkis ta. 

Kaabel vastas, et lisaks tavapärasele palgale maksti mullu täiendavat tasu neile, kes olid olnud kaasatud laevade ehitamise projekti, sealhulgas madrused ja pootsmanid, kes olid seotud laevade laevade vastuvõtmise ja kojutoomisega.

«TS Laevade tulemustasusüsteem hõlmab nii juhtkonda kui laevapereliikmeid ja teisi töötajaid. Nii juhtkond kui kaldapersonal said eelmisel aastal lisatasu sõltuvalt ettevõttes töötatud ajast ja neile püstitatud eesmärkide täitmisest,» selgitas juht.

Ligi 14 protsenti ehk umbes 20 TS Laevade töötajat kuulub EMSAsse.