Erakliinikud võtavad õigustühiste lepingute alusel patsiente vastu

  • Erakliinikud võtavad patsiente vastu, kuigi haigekassa leping ei kehti.
  • Kohtuvaidlus võib lepingute jõustamise kaugesse tulevikku lükata.
  • Õiguslik segadus ei saa haigekassale tulla üllatusena.

Riigihanke võitnud arstid on juba vastuvõtu avanud, kuigi vaidlused on alles pooleli.

FOTO: Scanpix/Panthermedia

Haigekassa korraldatud eriarstiabi riigihange on tekitanud olukorra, kus selle  võitnud erakliinikud töötavad õigustühise lepingu alusel vähemalt oktoobri lõpuni. On oht, et see aeg võib venida märksa pikemaks, kui 25. oktoobril langetatav kohtuotsus kaevatakse edasi.

«Kuna riigihangete vaidluskomisjon meie taotlust ei rahuldanud, siis pöördusime kohtusse,» ütles Ortopeedia Arstide juhatuse liige Diana Timošova. Riigihanke võitja selgitati välja liisuheitmise teel, kuna erinevad pakkujad said sama palju punkte ning olid nõus tegema allahindlust. «Meil päevaravilepingu osas loosiga ei vedanud,» tõdes ta.

 Kuna riigihangete vaidluskomisjon kontrollib ainult hanketingimuste vastu eksimist, siis Timošova sõnul loodavad nad, et kohus käsitleb laiemalt probleemi, kuidas riigihankel tunnistatakse edukaks ettevõtte, kelle võimekus teenust osutada on kaheldav, sest pole  sobivaid ruume ega töötajaid. Viidates pooleli olevale kohtumenetlusele ei soovinud ta pikemaid kommentaare sel teemal anda. Tallinna halduskohus langetab selle vaidluses otsuse 25. oktoobril.

Haigekassa kohtusse kaevanud raviasutused

  • Õendusabi hange

Hiiu Ravikeskus SA, kaotas I astmes, edasikaebe tähtpäev 15.10;

  • Ennetuse hange

Spordiarstid OÜ, kaotas II astmes, edasikaeve tähtpäev 15.10;

  • Eriarstiabi hange

Ortopeedia Arstid AS – kirjalik menetlus, kohtuotsus 25.10.

Ministeerium haigekassa selgitusi ei usu

Rahandusministeerium on veendunud, et kuni on pooleli vaidlused riigihangete vaidluskomisjonis või kohtus, on kõik seni erakliinikutega sõlmitud lepingud õigustühised.

«Meie näeme, et (eriarstiabi – toim) hanketeates puudub märge, et see oleks osadeks jaotatud  ja haigekassa on seda kinnitanud,» ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Estella Põllu.

Ta lisas, et see ei tähenda, nagu oleks kogu 46 miljoni suurune eriarstiabi hange õigustühine. Seaduse järgi on automaatselt tühised vaidlustuste ajal sõlmitud lepingud. Erandina on lepingute sõlmimine lubatud osadeks jagatud riigihanke korral ja siis üksnes nendes osades, milles vaidlust ei ole.

Topelttöö lepingu kinnitamiseks

Tühise lepingu täitmist ei saa ametniku sõnul lepingu pooled nõuda. «Samas on võimalik, et lepingu kehtivust kinnitatakse siis, kui tühisuse alus on ära langenud ehk antud juhul vaidlused on lahendatud,» lisas Põllu. Kuidas lepingu kehtivuse kinnitamine vormistatakse, peavad haigekassa ja erakliinikud  ise omavahel kokku leppima.

Kuigi juriidiline segadus on suur, siis Põllu sõnul ei tohiks see patsiente puudutada, kuna haigekassa maksab arstidele ikkagi tehtud töö eest. «Kui neil (erakliinikul ja haigekassal – toim) läheb omavaheliseks vaidluseks, kes ja kui hästi pidi tegema, siis seal võib tulla probleeme, kuid see ei puuduta tegelikult tavakodanikke, kes tahavad arsti juurde minna,» ütles Põllu.

Õiguslik segadus ei saa tulla üllatusena

Ametniku sõnul on haigekassa nii kogenud riigihangete tegija, et selline õiguslik vaidlus ei saanud neile tulla üllatusena.

Kui haigekassa oleks riigihanget välja kuulutades teinud registrisse märke selle osadeks jagamise kohta, siis oleksid neil ametniku sõnul olnud paindlikumad võimalused hanke läbiviimisel.  Ta möönab, et riigihanke osadeks jagamine võib olla töömahukam, samas annab see võimaluse eri ajal lepinguid sõlmida.

Haigekassa aga on jätkuvalt veendunud, et tegemist on seaduse eri tõlgendustega ja seaduses puudub säte, mida haigekassa on rikkunud.

«Seda, kas ja milles haigekassa eksinud on, saab otsustada ainult kohus,» ütles haigekassa pressiesindaja Vivika Tamra.

Haigekassa viga ei tunnista

Ta selgitas, et eriarstiabi hanke raames oli tegu 96 erineva hankega, kus moodustuvad erinevad pingeread. «Kui ühe pingerea piires on tekkinud vaidlusi, siis haigekassa tõepoolest lepinguid enne ei sõlmi, kui vaidlustustega on ühel pool,» kinnitas haigekassa esindaja.  Lepingud sõlmitakse nendes pingeridades, kus vaidlused on läbi saanud. Ta toonitas, et nende juristide hinnangul on lepingute sõlmimine igati seaduspärane.

Tamra sõnul polnud osaks jagamata jätmise puhul tegu tööõnnetusega ja see ei juhtunud kogemata, vaid tegu  oli teadliku valikuga. «Haigekassa ei kasutanud riigihangete registrit esmakordselt, küll aga oli riigihangete registri kasutamine esmakordne ja tihti probleeme valmistav kogemus pakkujatele,» sõnas Tamra.

Haigekassa esindaja sõnul oleks hanke osadeks jaotamise korral olnud erakliinikute poolt esitatavate dokumentide maht olnud oluliselt suurem ja oht eksida oleks olnud mitu korda suurem, aga just seda sooviti vältida.

«Ühe hanke puhul on kõik pakkujad üle Eesti ühes inforuumis ja kui peaks olema vajalik riigihanke alusdokumente muuta, siis võimalikud muudatused rakenduksid kõigile pakkujatele üle Eesti,» sõnas Tamra.

Eelmise nädala lõpu seisuga oli haigekassa jäänud kaotajaks viies eriarstiabi hanke vaidluses, ühes kaotati osaliselt. «Haigekassa kaotas seetõttu, et pakkuja oli esitanud pakkumuse puudustega ja haigekassa oli selle puuduse tõttu tagasi lükanud,» selgitas Tamra. Riigihangete vaidluskomisjon (VAKO) aga leidis, et tagasilükkamine on alusetu ja pakkumust tuleb hinnata. «Seda haigekassa ka tegi,» ütles Tamra. Kuna otsused täideti, siis pole vajadust uut riigihanget välja kuulutada.

Haigekassa kaalub lisahangete väljakuulutamist piirkondades, kus ei õnnestunud lepingupartnerit leida, kuna ei esitatud ühtki vastavat pakkumust.

Täiendava hanke osas peaks selgus saabuma oktoobri lõpuks. «Momendil on mõne eriala puhul täpsustamisel, kas täiendav valik on vajalik või võtab teenuse mahu haigla,» ütles Tamra.

Tasub teada

Haigekassa on esmaspäevase seisuga sõlminud lepingud 116 raviasutusega. Kahel erialal (ambulatoorne günekoloogia Harjumaal ja dermatoveneroloogia Lääne-Virumaal)  oodatakse allkirjaga lepinguid tagasi.

Pooleli olevad vaidlused:

  • Harju maakonnas -  ambulatoorne gastroenteroloogia, kardioloogia, ortopeedia, otorinolarüngoloogia, uroloogia ja üldkirurgia, näo- ja lõualuu kirurgia;
  • Ida-Viru maakonnas üldkirurgia päevaravi;
  • Narvas ambulatoorses dermatoveneroloogias, günekoloogias ja oftalmoloogias;
  • Tartus ambulatoorses günekoloogias, kardioloogias, oftlamoloogias, ortopeedias nii ambulatoorne kui ka päevaravi ning üldkirurgia päevaravi.  
Tagasi üles