Uuring: kaks kolmandikku mitte-eestlastest tahab riigilt odavat eluaset (1)
17. oktoober 2018, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/13/11413029t1h7f7f.jpg)
Ligi kaks kolmandikku mitte-eestlastest leiab, et riik peaks elanikele tagama mõistliku hinnaga eluaseme, selgus finantsteenuseid osutava BestCrediti suurest laenu-uuringust.
«Laenu-uuringus uurisime ka inimeste üldisi tõekspidamisi isiklikes majandusasjades, millisena nähakse isiklikku ja millisena riigi vastutust enda eluga toimetulekul,» selgitas BestCrediti juhataja August Käära. 1000 Eesti elanikku hõlmanud uuringus nõustus väitega, et riik peaks inimestele kindlustama mõistliku hinnaga eluaseme, 41 protsenti eestlastest ja 64 protsenti mitte-eestlastest.
«Võis eeldada, et paljud sooviks vastutuse enda elutingimuste eest anda riigi õlule, kuid nii suur osakaal kahtlemata üllatas,» rõhutas Käära. «Tavalise inimese nutikus ja ettevõtlikkus, soov hästi teenida ja enda elujärje eest ise vastutada on parim sotsiaalne turvavõrk. Märgid, et inimesed ei usu enda võimalusse ja jätaks vastutuse pigem teistele, peaks ühiskonda väga murelikuks tegema. Me ei tohi külvata arusaama, et keegi teine peaks sinu eest hoolitsema rohkem kui sa ise.»
Kõige tugevamalt toetasid elamispinna eest vastutuse riigile andmist pereloomise eas noored täiskasvanud. Tähelepanu väärib, et parema rahalise distsipliiniga inimesed, kel on säästud ja kes peavad pere-eelarvet, usuvad palju rohkem inimese enda vastutusse kui säästudeta ja eelarveta inimesed.
Piirkonniti sooviks enim inimesi anda vastutuse eluaseme eest riigile Kirde-Eestis (61 protsenti vastanuist), vähim toetasid sellist nägemust Lõuna-Eesti elanikud (40 protsenti).
BestCrediti laenukäitumise uuring analüüsis 1000 eestimaalase laenukäitumist, sealhulgas mujalt kui pangast võetud laenude kasutamist.