Riigifirma pööras ametühinguga tülli: sekkuma peab juba riiklik lepitaja

EMSA on korduvalt streikinud.

FOTO: Mihkel Maripuu

Suursaarte ja mandri vahelist parvlaevaühendust opereeriv riigifirma TS Laevad on pööranud tülli meremeeste ametiühinguga, kes nõudvat ülejõukäivat palka ja soodustusi. Ametiühing süüdistab ettevõtet aga ebaeetilises käitumises ja vassimises.

Vaikselt hõõgunud söed lõid lõkkele eile õhtul, mil börsil noteeritud Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad saatis pressiteate, kus ütles, et kollektiivlepingu läbirääkimised Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga (EMSA) on jooksnud tupikusse.

«Kuna EMSA üha uued ja uued läbirääkimiste käigus kerkinud nõudmised ületavad kaugelt meie võimalusi, oleme jõudnud patiseisu,» kommenteeris TS Laevade juht Jaak Kaabel, lisades, et neil ei jäänud muud üle kui pöörduda riikliku lepitaja poole, kus loodavad saavutada mõistliku, mõlemaid osapooli arvestava kokkuleppe.

Kaabeli sõnul on nad erandlikus seisus võrreldes teiste, näiteks rahvusvahelisi vedusid korraldavate laevandusettevõtetega. Nimelt on TS Laevad regionaalne ettevõte, mille tulu on fikseeritud kaheksa aastases halduslepingus ning veo kasumimarginaalile on seatud piirid, mida ettevõtte ületada ei tohi. «Seetõttu on meil raske tulla kõikidele ametiühingu nõudmistele vastu,» märkis ta. 

Kaabel kinnitas, et nad täidavad kõiki seadustest ja töölepingutest tulenevaid kohustusi ning kõikidele töötajatele on tagatud kaasaegsed töö- ja olmetingimused. Brutotöötasu algab parvlaevadel Eesti keskmisest palgast, mis on oluliselt kõrgem Hiiu maakonna ja Saare maakonna keskmisest töötasust.

Ligi 14 protsenti ehk umbes 20 TS Laevade töötajat kuulub EMSAsse.

Tööandja olevat survestanud

EMSA esimees Jüri Lember süüdistab aga TS Laevade juhtkonda ebaeetilises käitumises ja vassimises.

Lemberi sõnul pakkus üks TS Laevade juhtkonna liige laevapere töötajatele 18 punktist koosnevaid hüvesid, et vabaneda kollektiivlepingu sõlmimisest ametiühingu vabandusel. «Iseenesest mõistetavalt muutis tööandja selline käitumine läbirääkimiste laua taga toimuvat,» märkis ta.  

Lemberi sõnul ei nõua parvlaevadel töötavad laevaperede liikmed kollektiivlepingu läbirääkimistel mitte midagi erakordset. Töötajate poolsetes põhinõudmistes soovitakse, et makstava töötasu väärtus ajas pidevalt ei kahaneks. 

Palgatõusuks 50 senti tunnis

Esimene oluline soov on, et iga-aastaselt korrigeeritaks töötajate töötasusid möödunud kalendriaasta tarbijahinnaindeksi (THI) ehk inflatsiooniga. Kõige madalamatel palgaastmetel soovitakse tunnitasumäära tõstmist 50 sendi võrra tunnis. Praegu on ametiühingu sõnul antud ettevõttes madruse tunnitasumäär 5 eurot, mis teeb keskmise kuu normtundide eest töötasuks 842,5 eurot brutos.

Lemberi sõnul on see üle 2 euro vähem, kui on tavaks madruste töö eest maksta teistes Eesti  laevandusettevõtetes, kellega on EMSAl kollektiivlepingud. Seni on tööandja pakkunud 8,3 ja 10 sendist tunnitasu tõstmist, mis annaks kuus juurde 14 või 17 eurot. «Seda olukorras, kus riigis on keskmine brutopalk kasvanud üle 65 euro aastas ja antud ettevõttes pole töötasu kahel aastal sentigi tõstetud,» ütles Lember. 

Lisaks häirib Lemberit see, et TS Laevad pole vastanud nende järelpärimistele. «Küsisime, milles seisneb 4,9 miljoni euro suurune amortisatsioon ehk siis varade väärtuse kahanemine ühe aasta jooksul, aga samuti seda kui palju maksti tegevjuhtkonnale 2017. aasta eest preemiat. Kuigi läbi riigi osaluse on justkui tegemist üldrahvaliku ettevõttega, ei ole meil nendele küsimustele senini vastust,» rääkis ta. 

Lember heitis ette ka seda, et pideva rahanappuse üle kurtmise kõrval on samaaegselt kollektiivläbirääkimiste laua taha juba kevadest saati kaasatud ilmselt üsna kulukas tööõiguse valdkonna nõustamisfirma. See jätab ametiühingujuhi sõnul mulje, et ASis Tallinna Sadam ega tütarettevõttes TS Laevad ei tööta ühtegi tööõiguse valdkonnas pädevat juriidilise haridusega isikut. «Töötajatel tekib õigustatud küsimus, et kas jutt raha nappusest vastab tegelikkusele,» lisas Lember.

Tagasi üles