Riik hoiab töötajatest kümne küünega kinni

Riigihalduse minister Janek Mäggi

FOTO: Mailiis Ollino

Kuigi erakonnad räägivad sõnades valitsussektori töötajate vähendamise vajadusest, siis tegelikult on selle vähenemine sisuliselt kokku kuivanud ning võib koguni kasvule pöörduda.

Nii selgub valitsuse kabinetinõupidamise memorandumist, et perioodil 1. juunist 2017 kuni 1. juunini 2018 jätkus küll töötajate arvu kahanemine, kuid  töötajaskond langes 162 inimese võrra ehk maht oli oluliselt väiksem kui varasemal kahel aastal.

Trend on riigihalduse minister Janek Mäggi hinnangul murettekitav, kuna töötajate arvu vähenemine on oluliselt aeglustunud ning viimasel aastal on töötajate arv kasvanud ligikaudu 60 asutuses. «Sarnase trendi jätkumisel võib eeldada järgmisel aastal koondsaldona hoopis töötajate arvu kasvu ning eesmärgist hoida valitsussektori töötajate arv alla 12 protsendi tööealisest elanikkonnast ei suuda riik kinni pidada,» märkis Mäggi memorandumis.

Varasem hoog raugeb

Perioodil 2015–2016 vähenes töötajaskond 1712 inimese võrra, kuna valitsus otsustas vähendada töötajaskonna niinimetatud kärpekvooti, kusjuures eesmärgiks seati toona vaid 750 ametikohta. Aastatel 2016–2017 vähenes töötajate arv 576 inimese võrra, selle taga oli suuresti vajadus, näiteks sund leida sisemiste ressursside arvelt vahendeid palgakasvuks, ent ka asjaolu, et mõnes valdkonnas ei õnnestu pädevaid töötajaid leida.

Tänavu juunis lõppenud arvestusperioodil oli suuremaid ümberkorraldusi vähem ning peamiselt oli tegu asutusesiseste ümberkorraldamistega. Kõige suurem töötajate arvu vähenemise mõjutegur oli maavalitsuste tegevuse lõpetamine 1. jaanuarist 2018. See kahandas keskvalitsuse töötajaskonda umbes 160 inimese võrra.

Suuremate vähenemistega paistavad silma ka Tallinna Tehnikaülikool 24 ametikohaga, vanglad 29 kohaga – seal on kahanemise taga tööjõu leidmise probleem –, rahvusringhääling 32 kohaga, maksu- ja tolliamet 35 inimesega ning rahandusministeerium 34 kohaga.

Väiksemaid vähenemisi oli veel rohkelt, kuid koondsaldot on mõjutanud ka olulised töötajate arvu kasvud: kaitsevägi – tegevväelasteta 38 lisakohta, ühes tegevväelastega 82 –, 36 kohta tekitanud Eesti Geoloogiateenistuse loomine, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) lisandunud 20 töökohta, töötukassas 77, Tartu Ülikooli kliinikumis 88 ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) 21 võrra kasvanud töötajaskond.

Kolme aasta peale kokku ehk perioodil 2015–2018 on keskvalitsuse sektori töötajate arvu vähenemine, täistöötajale taandatuna kokku ligikaudu 2450 töötaja võrra, olnud kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega. Selleks, et olla kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega, peaks keskvalitsuse koondsaldo olema ligikaudu miinus 750 töötajat aastas.

Vaadates töötajaskonna muutusi regionaalses mõttes selgub, et 2017. aasta juunist 2018. aasta juunini kasvas väljaspool Tallinna töötajate arv 12 võrra, Tallinnas aga kahanes 230 võrra. Töötajate arvu vähenemine on Mäggi hinnangul väga positiivne, kuna asutused peavad oma tegevust tõhustama, samas on vajalik, et piirkondades töökohad säiliksid.

Kui vaadata maakondlikku pilti detailsemalt, siis tuleb välja, et koondina 12 võrra kasv tuleb Lääne-Virumaa – 207 –, Tartumaa – 119 –, Pärnumaa –34 –, Raplamaa – 17 – ja Ida-Virumaa arvelt, kus ilma Jõhvi ja Narvata kasvas töötajaskond 15 võrra.

Muudes maakondades, eelkõige väiksemates on töötajate arv ikkagi kohalikku tööturgu arvestades oluliselt kukkunud, selgub memorandumist. Kasvude puhul on selge mõju olemas riigipalgaliste töökohtade väljaviimisel. Lääne-Virumaal on selge mõju Eesti Geoloogiateenistusel, mis asub Rakveres ning kaitseväe Tapal paiknevatel üksustel. Raplat on mõjutanud teiste seas Erametsakeskuse kolimine ning Tartut ja Pärnut mitmed väiksemad kokkukolimised.

Rahandusministeerium küsis kõikidelt ministeeriumitelt ka 2018. aasta augusti seisuga Tallinnast välja viidud töökohtade ülevaate. Augusti lõpuks oli välja viidud 583,5 töökohta, millele lisanduvad avalikustamiseks mitte kuuluval määral töökohad kaitseväest.

«Arvestades, et kaitseministeeriumi haldusala on kokku kavandanud Tallinnast välja viia üle 100 töökoha, siis saab prognoosida, et 2018. aasta lõpuks on Tallinnast välja viidud üle 700 töökoha,» seisab memorandumis.

Töös ja ettevalmistamisel on näiteks EASi 25 koha kolimine Pärnusse, nendest 7 viidud, 18 viimata. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) plaanib 24 kohta pealinnast välja viia 2019. aasta jooksul. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib Tallinnast ära viia 20 kohta, uus asukoht on veel kaalumisel, võimalik variant on Sagadi.

Rahvakultuuri Keskus viib pealinnast ära 18 töökohta, sel aastal käivad veel ehitustööd, kolida plaanib keskus 2019. aasta jaanuaris. Integratsiooni sihtasutus kolib 20 kohta ära tuleva aasta jaanuaris. Statistikaamet kolib 13 kohta Viljandisse 3. detsembril, taimekasvatuse instituut 16 kohta Jõgevale 2019. aastal pärast ehitustööde valmimist, põllumajandusamet ning veterinaar- ja toiduamet (VTA) kahepeale kokku 2020. aastal 15 kohta Raplasse ning AS Vanglatööstus kuni 10 kohta Ida-Virumaale.

Tagasi üles