Hololei näeb Hyperloop'il Euroopas suurt potentsiaali

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei usub Hyperloopi ja leiab, et Euroopa on ulmelisena paistva tehnoloogia arendamiseks ja kasutusele võtmiseks väga sobiv koht.

Hyperloop, mida peetakse üheks potentsiaalseks tuleviku transpordiliigiks, kujutab endast vaakumtoru, mille sees sõidab magnethõljuk väga suurel kiirusel (kuni 1200 kilomeetrit tunnis). Selle abil on võimalik transportida nii kaupu kui ka inimesi. Esialgu täiesti ulmelisena paistnud idee taga on Elon Muski ja tema ettevõtted Tesla ning SpaceX.

Idee paistab meeldivat ka Euroopa transporti korraldavale eestlasele Henrik Hololeile. Näiteks kirjutas ta hiljuti oma pöördumises Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile Ahti Kuningale, et Hyperloop on Euroopas üha kuumem teema, mis köidab paljude osapoolte tähelepanu.

Hyperloop.

FOTO: CHRISTOPHER PIKE/REUTERS

Hololei sõnul huvitub uuest tehnoloogiast lisaks liikmesriikidele ka erasektor (näiteks terase, raudtee, energia ja transpordifirmad), mis on mitme Hyperloopi start-up’iga juba koostööd teinud ja algatusi rahaliselt toetanud.  

Peadirektori sõnul sobiks Hyperloop Euroopasse hästi, kuna siin on hea regulatiivne süsteem, mis äratab usaldust üle maailma. Samuti sobivat vaakumtoru Euroopasse geograafiliselt, kuna meil on palju ühe suurusega linnu ja rahvastik paikneb siin tihedalt.

Kui Hyperloop kunagi tõesti reaalsuseks saab, aitab see Euroopa transpordisüsteemi palju kiiremaks, efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta, leidis Hololei. Samas oleks palju võita ka sellest, kui olemasolev transpordikorraldus võtaks kasutusele üksnes Hyperloop’i tehnoloogiat või nö kõrvalsaadusi: transpordi automatiseerimine, tõhusam järelevalve, kontroll jne.

Peadirektor märkis, et mitmete liikmesriikide esindajad on Komisjoni juba tagant utsitanud, et tegeleks Hyperloop’i väljavaadete kaardistamise ja uurimisega. Komisjoni võimuses oleks vähendada regulatiivseid barjääre, mis uue tehnoloogia turule tulekut takistada võivad.

Kuna teema on huvitav ja oluline, kutsus Hololei kokku liikmesriikide esindajad, kes tahaksid Hyperloopi temaatikat temaga arutada.   

Hyperloop Tallinna ja Helsingi vahele?

Ühe variandina on Hyperloopi arendav ettevõte Hyperloop One välja pakkunud, et vaakumtoruga võiks ühendada Eesti ja Soome. Ettevõte asepresident Alan James on öelnud, et nad lööksid kahe riigi ühendamises hea meelega kaasa ja et tõenäoliselt oleks Hyperloop isegi odavam kui tunneli ehitamine.

Hyperloop. 

FOTO: PhanterMedia/Scanpix

Ka peaminister Jüri Ratas on sõlminud ettevõttega ühiste kavatsuste lepingu, mille eesmärk on teha koostööd Tallinn-Helsingi tunneli projektis. «Kuigi uudset transporditehnoloogiat alles töötatakse välja ja peamised testid on veel ees, peab Eesti siinkohal huvi üles näitama ning uurima, kuidas uus tehnoloogia töötab ja millised kulud on,» kommenteeris Ratas võimalikke plaane ja investeeringuid.

Ta jätkas: «Ma kindlasti ei julge öelda, mis aastal, kui üldse, hakkab see Hyperloop sõitma kahe linna vahel. Aga tõsi on see, et esimesi katsetusi ilma inimesteta on tehtud, soovitakse seda asja edasi arendada.»

Lisaks, sel suvel teatas teine Hyperloopi arendav ettevõte Hyperloop Transportation Technologies (Hyperloop TT), et nad alustavad koostööd Hiinas asuva Tongreni linnaga, et rajada oma vaakumtorusid kasutava transpordisüsteemi 10-kilomeetrine eksperimentaalne lõik.

Tagasi üles