PUUST JA PUNASEKS: kes peavad maksuametile peale maksma ja kes saavad raha tagasi? (3)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksuvaba tulu arvestamine nõuab sel aastal inimestelt tunduvalt rohkem pingutust ja tähelepanu kui varasemalt.
Maksuvaba tulu arvestamine nõuab sel aastal inimestelt tunduvalt rohkem pingutust ja tähelepanu kui varasemalt. Foto: PantherMedia / Scanpix

Kes saavad järgmise aasta veebruaris riigilt tulumaksu tagasi? Kes peavad maksuametile raha peale maksma? Kuidas seda teada saada? Kas ja kuidas on seda võimalik veel vältida? Postimees üritab need küsimused selgemaks teha.  

Kõige taga on Jüri Ratase valitsuse maksumuudatus, mis tõstis 2018. aasta 1. jaanuarist maksuvaba tulu 500 euroni kuus. Samas on sellele õigus üksnes neil, kelle sissetulek jääb alla 14 400 euro aastas (keskmiselt 1200 eurot kuus). 

Paljudel inimestel on sellega probleeme tekkinud. Näiteks teatas Maksu- ja tolliamet (MTA) sel nädalal, et kaheksa kuu seisuga on Eestis 57 000 inimest, kes naudivad igal kuul suuremat maksuvabastust, kui nende sissetulek lubaks. See tähendab, et nemad peavad riigile raha juurde maksma.  

Miks inimese maksueelarve lõhki läheb?

Võtame ühe näite: inimene teenis selle aasta esimese kaheksa kuu jooksul 1200 eurost brutopalka kuus, mistõttu oli tal õigus maksimaalsele maksuvabale tulule ehk 500 eurole. Ta oli vastava taotluse tööandjale esitanud ja sai igal kuul pea 64 eurot rohkem kätte kui möödunud aastal. Kõik oli hästi. Siis aga sai ta suve keskel palgatõusu või preemiat. Või teine variant: tal õnnestus maha müüa hoopis korter, aktsiad või tükk metsa. See lõi tema maksueelarve pea peale.

Kuna inimese maksuvaba tulu oli enne nagunii viimse piiri peal (500 eurot), tähendab iga täiendav ametlik ja deklareeritud sissetulek, et ta on riigi silmis nüüd «kõrgemapalgaline», kelle maksusoodustus langema hakkab (vt lisalugu). Tõenäoliselt ongi nende pea 60 000 inimese hulgas palju neid, kes on tööandja juures registreerinud 500 eurose maksuvabastuse, aga siis saavad aasta jooksul kas preemiat või muu lisatulu, mis eelarve lõhki ajab.

Mida siis edasi teha?

Esimese asjana tuleks minna e-maksuametisse ja avada seal «Minu sissetulekud» rakendus. Sealt on kohe näha, kas ja kui palju peab inimene järgmisel aastal tulumaksu riigile juurde tasuma. Kui interneti võimalus või interneti kasutamise oskus puudub, tasub küsimuste korral helistada maksuametile klienditelefonile 880 0810.

Oluline on aga meeles pidada, et sealne info on arvutatud ainult MTAle seni teadaolevate andmete pealt. Kui inimesel on lisatulud, mida ta pole maksuametile veel üles andnud, peab ta ise tähele panema, kas maksuvaba tulu arvestus muutub või mitte.

Need, kellel on juba tekkinud juurdemaksmise kohustus või kellel võib see peagi tekkida, on saanud maksuametilt praeguseks juba e-kirja. Kui maksueelarve on lõhki läinud, tuleks teha kas tööandjale või sotsiaalkindlustusametile avaldus maksuvaba tulu suurust vähendada. Kui palju seda täpselt mõistlik vähendada oleks, on väga individuaalne ja seda oleks kõige targem uurida kas oma tööandja või maksuameti käest.

Kuigi maksuvabastuse langetamine kahandab inimese kuist sissetulekut, aitab see tõenäoliselt ära hoida kõige ebameeldivamat asja maailmas: maksuametile järgmise aasta veebruaris raha peale maksmist. Augusti seisuga tuleks inimestel riigile tagastada näiteks 8,7 miljonit eurot.

Kuidas raha tagasi saada?

Parem seis on aga tõenäoliselt neil, kes on oma maksueelarvet konservatiivselt planeerinud. Võtame ühe näite: inimene teenib kuus 1200 eurot. Kuigi tal on õigus 500 euro suurusele miinimumile, deklareeris ta tööandja juures maksuvabaks tuluks näiteks 200, 100 või koguni 0 eurot. See tähendab, tema saab järgmisel aastal riigilt raha hoopis tagasi. Selliseid inimesi on MTA andmetel enamus ehk 458 000 ja nad saaksid tuleval aastal riigilt tagasi 89,1 miljonit eurot.

Kolmas grupp inimesi on neid, kes on maksuvaba tulu kasutamisega täpselt piiri peal: nad ei saa maksuametilt raha tagasi, aga nad ei pea riigile ka peale maksma. Siiski tasub neil inimestel olla tähelepanelik, kuna iga lisaeuro kahandab nende maksuvaba tulu suurust.

Põhjalikumat ülevaadet maksuvaba tulu suurusest saab lugeda MTA kodulehelt.

Millest sõltub sinu maksuvaba tulu suurus?

  • Kui sinu keskmine kuutulu on 1200 eurot (aastatulu kuni 14 400 eurot), on sinu maksuvaba tulu kuus 500 eurot (aastas 6000 eurot)
  • Kui sinu keskmine kuutulu on 1201-2099 eurot (aastatulu 14 400-25 200 eurot), väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400)
  • Kui sinu keskmine kuutulu on 2100 eurot või üle selle (aastatulu 25 200 eurot), on sinu maksavaba tulu 0 eurot.
Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles