Uuring: Läti piirikaubandust on võimalik tagasi keerata ja saada 100 miljonit maksutulu
Ka euro võrra odavam õllekohver tooks ostud tagasi Eestisse!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Alkoralli Valka piiripunktis Alko1000 kaupluses.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Kuigi üldiselt on levinud arusaam, et Läti piirikaubandus on tulnud selleks, et jääda, selgus värskest uuringust, et seda on võimalik edukalt tagasi pöörata, ja veelgi enam, teenida selle pealt 100 miljonit eurot täiendavat maksutulu.

Eesti Maksumaksjate Liit tellis konsultatsioonifirmalt KPMG uuringu, et saada teada, kas piirikaubandust on veel võimalik tagasi keerata. «Kuna algselt võimatuks peetud piirikaubandus võttis tänased mastaabid sisuliselt kolme kuuga, küsisime ekspertidelt – kas tõesti on maksuraha liikumine Lätti tagasipöördumatu või annab tehtut siiski ka parandada,» põhjendas uuringu läbiviimist maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis.

Uuringus analüüsiti seda, mis tooteid Lätist põhiliselt ostetakse, mis on tarbijate jaoks ostuhuvi kaotav hinnavahe ning kas jaeketid oleksid valmis piiri taha kadunud müügikäibe naasmise eesmärgil rakendama madalamat juurdehindlust.

Kui õllekohver vaid euro võrra odavam oleks

Tarbijate ostueelistuste ja –motiivide selgitamiseks küsitles uuringufirma Kantar EMOR augustis 511 Valkas ja Ainažis piirikaupluses ostu sooritanud inimest. KPMG Balticsi nõustamisosakonna juht Hanno Lindpere ütles, et üsnagi oodatult osutusid populaarseimateks kaupadeks õlu, viin ja muu kange alkohol – ligi neli viiendikku ostjatest soetas õlut ning sisuliselt võrdselt 45-46 protsendi inimeste ostukorvis oli viin ja mõni muu kange alkohoolne jook.

Lindpere sõnul kinnitas 81 protsenti vastanutest, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad. «Lõviosa ehk 90 protsenti inimestest loobuks alkoholi ostureisist, kui õllekohvri ja kangete alkohoolsete jookide puhul oleks Eestis hinnavahe Lätiga 1-2 eurot,» viitas Lindpere kriitilisele piirile, mis pööraks piirikaubanduse sisuliselt tagasi.

Üheks piiripoodide madalama hinna komponendiks on suure aktsiisierinevuse kõrval ka vaid ühele kaubagrupile keskendunud poodides rakenduv madalam juurdehindlusmäär. Seetõttu uuris KPMG Eesti jaekettidelt, kas nad oleksid hinnaerinevust minimeeriva maksumäära korral valmis rakendama piiripoodidega võrreldavat juurdehindlust.

Kauplused on nõus kasumist loobuma

«Nii Eesti suuremate jaekettide kui ka lähikauplusi koondavate poekettide kinnitusel on nad valmis rakendama võtmetoodete puhul madalat juurdehindlust, suurusjärgus viieprotsendilist, kui selle tulemusel naaseks piirikaubanduse müügikäibed Eestisse. Tänased aktsiisimäärad Läti hindadega konkureerimist ei võimalda,» osutas Lindpere.

KPMG analüüsi kohaselt ei ole peamine piirikaubanduse tegur siiski kaubanduse juurdehindlus, vaid müüdavaimate toodete – õlle ja viina – hinna viimine Lätiga konkureerivale tasemele – seda oleks võimalik teha vaid aktsiise alandades.

«Kui aktsiise langetada 2020. aastal nii, et hinnaerinevused Lätis müüdavate toodetega jääksid vahemikku kuni 2 eurot õllekohvri ja alla ühe euro 0,5-liitrise viinapudeli pealt, siis looks see eelduse piirikaubanduse tagasipööramiseks ja seeläbi ka eelarvetulude tõusuks,» lausus Lindpere. «Aktsiisi näol kajastuks see mudelprognoosi kohaselt suurusjärgus 69 miljonit eurot, millele lisanduv käibemaksulaekumine on 32 miljonit eurot.»

Lootust veel on

Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul osutab KPMG analüüs selgelt, et nii nagu riik suutis mõtlematute maksuotsustega sisuliselt kolme-nelja kuuga suunata Eesti inimesi massiliselt Läti piirile alkoholiostude järele, on samuti võimalik toonast eksimust parandada aktsiisimäärasid taas mõistlikule tasemele tuues.

«Üheltpoolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetkele lõunapiirile, kuid teisalt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist,» võttis Lehis uuringutulemused kokku.

«Loodetavasti on valitsusel ja poliitikutel julgust nüüd lisaks oma valeotsuste tunnistamisele läheneda probleemile ratsionaalselt ning see ka lahendada.»

    Tagasi üles