Veskimägi: Venemaa elektrisüsteemist lahkumine langetab võrgutasusid (5)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Foto: JUSS SASKA

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et juhul kui Euroopa Liit toetab Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga peavad Eesti tarbijad tulevikus vähem võrgutasu maksma.

Elering esitas kolmapäeval koos Läti ja Leedu põhivõrguettevõtetega Euroopa Komisjonile rahastamistaotluse esimese etapi investeeringute tegemiseks Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimisel Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Sünkroniseerimise projekti investeeringud jaotatud kolme etappi. Projekti esimeses etapis tugevdavad Eesti, Läti ja Leedu esmalt sisemaised ülekandevõrke. Eestis moodustavad esimese etapi investeeringute mahust enamuse Narva piirkonnast algavad ja Valga kaudu Lätti suunduvad 330-kilovoldised ülekandeliinid. Esimese etapi investeeringute orienteeruv kogumaht on 187,7 miljonit eurot.

Veskimägi sõnul võimaldab kõnealuste eluea lõpule lähenevate ülekandeliinide uuendamine tugevdada Balti riikide põhja-lõuna suunalist elektrivõrku. «Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumine peaks tähendama tulevikus tänu taotletavale Euroopa Liidu kaasfinantseerimisele Eesti tarbijatele väiksemaid võrgutasusid, kui praeguse olukorra jätkumisel. Kõnealused investeeringud tuleks teha Eesti elektrisüsteemi moderniseerimisse ka jätkamisel osana Venemaa elektrisüsteemist,» selgitas Veskimägi. Juhul, kui me toetust ei saa, tuleb investeering täies ulatuses katta võrgutariifist. 

Projekti käigus rekonstrueerib Elering Balti-Tartu, Tartu-Valmiera ja Viru-Tsirguliina 330-kilovoldised õhuliinid, uuendatakse juhtimissüsteeme ning paigaldatakse uued pingestabiliseerimise seadmed. Liinide uuendamine suurendab Eesti ja Läti vahelist ülekandevõimsust 700 megavati võrra.

Otsuse projekti rahastamise osas teeb Euroopa Komisjon eeldatavalt 2019. aastal. Hanked liinide uuendamiseks algavad kava järgi 2020. aastal ning ehitustegevus 2021. aastal. Tööd peavad olema lõppenud selliselt, et Balti riigid saaksid oma elektrisüsteemid sünkroniseerida Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aastal.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute teise etappi kuuluvad sageduse hoidmiseks vajalikud investeeringud ning kolmandasse etappi projekti edasises käigus kokku lepitavad investeeringud, sealhulgas need, mis on vajalikud Leedu ja Poola võrkude ühendamiseks.

Balti riikide süsteemihaldurid Elering, AST ja Litgrid esitasid taotluse elektrivõrkude ühendamiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga septembris. Euroopa süsteemihaldurite ühenduse ENTSO-E juures tegutsev töögrupp võttis taotluse menetlusse sellel nädalal. Leping sünkroniseerimise tehniliste detailide fikseerimiseks on kavas sõlmida järgmise aasta esimeses pooles.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles