Eesti kaubavahetuse kasvu veavad kütuselisandid ja väetised

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Konteinerlaev.

FOTO: SCANPIX

Kuula artiklit

Kaupade eksport suurenes selle aasta augustis võrreldes mullusega seitse protsenti ja import 11 protsenti, teatas statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, mootorikütus) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (väetised) ekspordi ja impordi suurenemine.

2018. aasta augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 155 miljonit eurot (2017. aasta augustis 96 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid augustis Soome (17 protsenti kogu kaupade ekspordist), Rootsi ja Läti (mõlema osatähtsus 11 protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (toorpiim, õlu).

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (4 korda ehk 58 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (13 miljonit eurot) ja Soome (12 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ja mineraalsete toodete, Saudi Araabiasse mineraalsete toodete ning Soome puidu ja puittoodete väljavedu.

Enim kahanes eksport Venemaale (13 miljonit eurot), kuhu vähenes keemiatööstuse toodete (tihendussegud ja muud mastiksid) väljavedu.

Kaupadest eksporditi augustis kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (mõlemad moodustasid 15 protsenti kogu kaupade ekspordist), puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning mehaanilisi masinaid (kõigi osatähtsus üheksa protsenti). Enim kasvas mineraalsete toodete (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (16 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (14 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta augustis 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes neli portsenti, kuid re-eksport 14 protsenti. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (elektrienergia, raske õli) ning puidu ja puittoodete (okaspuu paberipuit, vineer) eksport.

Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete (97 protsenti), mitmesuguste tööstustoodete, paberi ja pabertoodete ning taimsete rasvade ja õlide ekspordis (neis kõigis 92 protsenti). Eesti päritolu toodete väljavedu moodustas mineraalsete toodete ekspordist 71 protsenti ning keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordist 54 protsenti.

2018. aasta augustis imporditi kõige enam kaupu Soomest (12 protsenti kogu kaupade impordist), Leedust ja Venemaalt (mõlemast 11 protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Venemaalt mineraalseid tooteid ning keematööstuse toorainet ja tooteid.

Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (2 korda ehk 72 miljonit eurot), Valgevenest (4 korda ehk 26 miljonit eurot) ja Leedust (26 miljonit eurot), neist kolmest riigist suurenes enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (16 protsenti kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (13 protsenti) ning mehaanilisi masinaid (10 protsenti). Enim suurenes mineraalsete toodete (91 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (23 miljonit eurot) sissevedu.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aastal augustis võrreldes 2017. aasta sama kuuga kuus protsenti ja impordi mahuindeks neli protsenti.

Tagasi üles