Jegorov: ärge lootke, et aktsiiside langetamine kaotab Läti piirikaubanduse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliameti asekantsler Dmitri Jegorov ütles riigikogule esinedes, et isegi siis, kui langetada Eestis alkoholiaktsiisid Läti tasemele, ei pruugi lokkav piirikaubandus 100 protsendiliselt kaduda.

Täna arutati riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimust maksunduse teemal, kus astus üles ka maksuekspert Dmitri Jegorov. Kuna rahvasaadikute hulgas tekitasid arusaadavalt palju huvi aktsiisid, iseäranis alkoholiaktsiisid, andis Jegorov aru ka sel teemal. 

Piirikaubandusest rääkides viitas ta sellele, et õlle- või viinapudeli lõpphinna vahe ei kujune üksnes aktsiiside tulemusena, aidv suur osakaal on ka sellel, mis hinnaga alkoholitootjad Eesti ja Läti poodidele alkoholi müüvad.

Samuti mõjutab lõpphinda see, kui suur on juurdehindluse vahe näiteks Selveri kauplusel Tartus või Alko1000 poel Valkas. Jegorov ütles, et aktsiiside roll pole tihtipeale nii suur kui ehk arvatakse. «Seega kui langetada alkoholiaktsiisid Läti tasemele, siis ärge oodake, et piirikaubandus 100 protsendiliselt kaob,» selgitas maksuekspert.

Jegorov rääkis, et ta on sageli kuulnud väidet nagu oleks valitsuse viimaste aastate alkoholipoliitika läbi kukkunud. Ta juhtis tähelepanu aga sellele, et aastatel 2005-2007 ehk suure buumi ajal kasvas inimeste palk 40 protsenti. Alkoholi tarbimine kasvas sama ajaga 18 pudeli võrra. Täna, 10 aastat hiljem, mil oleme samuti majanduskasvu laineharjal, pole alkoholi tarbimine nii palju kasvanud, selgitas Jegorov. Ehk peame olema rahul sellegagi, et alkoholi tarbimine viimase aasta jooksul ei kasvanud.

Jegorovi käest küsiti ka seda, miks on nemad kui rahandusministeeriumi ametnikud alkoholiaktsiisi laekumist ja aktsiisitõusude laiemat mõju nii valesti hinnanud. Mees vastas, et nad ütlesid poliitikutele algusest peale, et aktsiiside sedavõrd järsk tõstmine on ohtlik otsus. «Nagu ütleb mu kolleeg: prognoosid on alati valed,» ütles Jegorov. «Meie prognooside usalduspiirid olid liiga laiad. Midagi pole teha. Kui usaldusväärseid andmeid ei ole, siis võivad ka prognoosid valesti minna,» selgitas ta.

Poliitikud tunnistagu oma vigu

Enne Jegorovit astus üles ettevõtja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kes rääkis, et rahvasaadikutel võiks olla julgus ja pealehakkamine tunnistada aktsiisipoliitikas tehtud vigu ning neid seejärel korrigeerida. Luman tundis eriti muret selle üle, et järsk aktsiisitõus on löönud Lõuna-Eestis tegutsevaid ettevõtjaid, eeskätt kauplusepidajaid, kes on pidanud kokku kuivanud alkoholimüügi tagajärjel uksed sootuks kinni panema. 

«Selle probleemi lahendamine võib olla juba peaaegu võimatu,» viitas Luman sellele, et uksed kinni pannud kauplused ei suuda tõenäoliselt aasta pärast enam uuesti uksi avada, kuna kõiksugu regulatsioonid, sh sanitaarnormid, on karmistunud ja kasvõi hoonete renoveerimiseks pole enam raha. 

«Kui neis piirkondades tekiks näiteks läbi regionaalse investeeringutoetuse töötleva tööstuse töökohad, siis oleks ehk lootust, et tekivad ka kauplused. Aga ilma selleta, ma kardan, kauplused ise jalgu alla ei saa,» märkis ettevõtja. 

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Maksusüsteem – kaos või kaalutlus» arutelul tegid ettekande Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Jegorov kuulus Reformierakonda aastatel 2005-2015. 

Riigikogus on esimesel lugemisel kolm eelnõud: 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE).

Tagasi üles