Reinsalu Danske rahapesust: me vastutame kõige eest, mis meie riigis toimub (27)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu hinnangul oli Tallinna Sadama börsile viimine esimene õige samm.
Urmas Reinsalu hinnangul oli Tallinna Sadama börsile viimine esimene õige samm. Foto: Liis Treimann

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogu ees Danske Banki rahapesu teemalisele arupärimisele vastates, et iseseisva riigi elementaarne eeldus on kontrollida oma riigi territooriumil toimuvat.

«Eesti Vabariik on suveräänne riik ja suveräänses riigis kehtib totaalse vastutuse põhimõte. Meie vastutame oma riigis kõige eest, mis toimub siin meie riigi piirides. Ei ole niisugust asja, et on mingid ekstraterritoriaalsed tegevused, mis meie riigi õigusruumis toimivad ja mille eest meie riik distantseerib vastutusest,» ütles Reinsalu.

Ministri sõnul võib küll tekkida küsimus Euroopa Liidu ühtse finantsjärelevalve ja Eesti pangandusjärelevalve pädevuste jaotuste üle, kuid ei tähenda, et Eesti Vabariigi institutsioonid saavad väita, justkui ei lasuks neil vastutuse elementaarset koormist.

Reinsalu sõnul suhtub ta septembris avaldatud Danske Banki rahapesuraportisse eelarvamusega.

«Lennukis lugesin seda. Mõtlesin, et see on põnev lugemine, põnevam kui ajalehed, et saab teada mingitest meeletutest räpastest saladustest, mis siis toimus meie maal. Ei saanud mitte millelegi vastuseid, ütlen ausalt. Tegelikkuses lugesin selle paberi läbi, seal oli väga palju tehnilise iseloomuga detaile, kuid tegelikku järeldust, mis siis juhtus, mis siis tegelikult juhtus, sellest raportist ju välja ei tulnud. Mis juhtus ja kes sellel juhtuda lasi? Need põhimõttelised küsimused, mis tõe tuvastamiseks kõige tarvilisemad on, seda seal ei olnud,» rääkis Reinsalu.

Ta lisas, et raportis puudusid täpsed tsitaadid algdokumentidest ja kõik oli antud kaude ja kolmandas isikus.

«Lõppjäreldusena tuli sealt välja, otsekui põhiline probleem oli see, et omavahel filiaali ja emapanga IT-süsteemid ei liidestu või need liidestusid. Ma pean tunnistama, et siin sellele panga raportile, arvestades ka pehmelt öeldes huvide konflikti, mille kontekstis pank selle raporti koostas, ma suhtun küll teatava eelarvamusega seda kui objektiivse tõe lähet. Järelikult me vajame tegelikult, et ei oleks ainult see Danske bamki raport, mis siin hõljub ringi ja mille pinnalt tehakse järeldusi, loomulikult me vajame siin ka Eesti Vabariigi egiidi all tehtud hinnanguid, mis kahtlemata analüüsivad läbi ka need nimetatud Danske Banki bullad,» ütles minister.

Reinsalu andmetel on Danske Banki raportis ka salajased lisad, millega ta ise tutvunud ei ole. Lisad on kuulutatud salajaseks pangasaladuse põhimõttel. Ta lisas, et kahtlemata on need salastatud lisad olemas Eesti järelevalveasutustel.

Kommentaarid (27)
Copy
Tagasi üles