Opositsioonilt laekus riigieelarvele 19 muudatusettepanekut

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kolmanda lugemise eel laekus esmaspäeva õhtuks opositsioonierakondadelt 19 muudatusettepanekut, neist 14 tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja viis Keskerakonna fraktsiooni poolt.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles BNSile, et esmasel vaatamisel kattuvad sotside muudatusettepanekud fraktsiooni poolt teisele lugemisele tehtud ettepanekutega.

«Ma ei välista, et võib-olla on neil tulnud veel midagi juurde.»

Sotsiaaldemokraadid teatasid esmaspäeval, et esitasid muudatusettepaneku, mis ei luba Eesti Energia aktsiakapitali laiendada 150 miljoni euro võrra, kuna see läheb vastuollu riigiabi reeglitega.

Lisaks teatasid sotsid, et tegid kolmandale lugemisele taas tervikliku muudatusettepaneku, kus on kirjas õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõus, lapsetoetuste tõstmine, omavalitsuste tulubaasi suurendamine, tasuta koolitoit gümnasistidele ja suuremad õppetoetused üliõpilastele.

Samuti taotleb fraktsioon rahalisa päästekomandodele, kiirabile ja lasteaedadele. Kulude katteallikana näevad sotsiaaldemokraadid kaitsekulude kavandatavast väiksemat tõusu ja maksumuudatusi.

Sester ütles teisipäeval, et Keskerakonna fraktsioon on teinud oma uutes muudatusettepanekutes kannapöörde katteallika osas. Kui enne oli selleks astmeline tulumaks, siis nüüd on katteallikaks hoiuste vähendamine ehk riigi reservide kasutamine.

«Kui hakkame komisjoniga neid ettepanekuid arutama, siis võib juhtuda, et me Keskerakonna ettepanekuid ei saagi üldse hääletada. Põhjus on selles, et riigikogul ei ole õigust teha riigi kulude suurendamise otsuseid,» ütles Sester.

Ta selgitas, et Keskerakonna katteallika puhul on tegemist ühelt poolt kulude suurendamisega ning teiselt poolt finantseerimistehinguga.

«Finantseerimistehingut saab teha mõlemapoolselt, näiteks vähendame reserve ja suurendame Estonian Airi aktsiakapitali. See oleks investeerimistehing, ühelt poolt reserv väheneb, teiselt poolt aktsiakapital suureneb.»

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson on varem öelnud teisele lugemisele esitatud muudatusettepanekute kohta, et nendega pööratakse erilist tähelepanu hariduse, omavalitsuste ning lastega seotud kitsaskohtadele.

«Parandustega soovime leevendada olukorda, kus kasvav inflatsioon on märgatavalt vähendanud inimeste toimetulekut.»

Sesteri sõnul teeb ta teisipäeval komisjoni esimehena ettepaneku, et riigieelarve kolmas lugemine ja vastuvõtmine võiks toimuda 7. detsembril ja sellisel juhul toimuks muudatusettepanekute hääletamine 5. detsembril.

Lisaks on rahanduskomisjonile laekunud muudatusettepanekuid erinevatelt ministeeriumitelt. Sester märkis, et rahanduskomisjoni ja ministeeriumite vaheline arutelu veel käib ning see kulmineerub rahanduskomisjoni enda nimel tehtavaks ettepanekuks.

«Kui läheb hääletuseks, siis tuleb rahanduskomisjoni enda ettepanek läbi ministeeriumite nägemuste.»

Ministeeriumitelt võib ettepanekuid veel jooksvalt tulla, rahanduskomisjon võib lisada oma ettepanekuid suvalisel hetkel enne hääletust.

Tuleva aasta riigieelarve läbis riigikogu täiskogus 16. novembril teise lugemise. 2012. aasta riigieelarve tulude maht on eelnõu järgi 6,11 miljardit ja kulude maht 6,57 miljardit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles