Puust ja punaseks: suur muutus II pensionisambas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tuleva juht Tõnu Pekk

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks teise pensionisamba muudatuskava, millega vähenevad fondide haldustasud ning seatakse tasud sõltuma fondi edukusest.

Postimees kirjutas sel nädalal samal teemal artiklis «Pensionifondid suunatakse rohkem raha teenima». Pensioniühistu Tuleva juht Tõnu Pekk seletab pikemalt lahti ja hindab tulevasi muutusi.

II samba pensionifondide valitsemistasu maksimaalse määra ning alandamise piirmäära langetamine

See on kõige tähtsam asi, mida riik II samba loomisest saadik inimeste pensionivara kasvatamiseks teinud on. Kui eelnõu jõustub, langevad Eesti pensionifondide tasud kolmandiku võrra. See tähendab, et aastas jääb Eesti inimeste kogumiskontodele 15 miljonit eurot rohkem raha. Pensioniks koguneb tänu sellele meist igaühele keskmiselt nii umbes 6 protsenti rohkem raha. Nii lihtne ongi – fondi haldustasu on null-summa mäng. Maailma investeerimisfondide ajalugu näitab järjekindlalt, et mida rohkem võtab tasudeks fondivalitseja, seda kehvem on fondi tootlus ja seda vähem raha jääb kogujale.

Eesti pensionifondid on aastaid maailmas silma paistnud kõrgete tasude ja halva tootlusega. See pole kokkusattumus: inimeste vara eest hoolitsemisele on tasudest kulunud vaid kaduvväike osa. Kõik fondivalitsejad peale Tuleva kulutavad kolmveerandi tasudest reklaamile ja pankade kasumiks.

Mida suuremaks meie pensionifondid kasvavad, seda väiksemad on vara eest hoolitsemise kulud võrreldes fondi mahuga. Seni on mahu kasvust tekkiv võit läinud pankade omanike taskusse. Ka see eelnõu jätab fondivalitsejale veel väga kõrge kasumimarginaali riigi tagatisega ärile.  

Ruumi tasude langetamiseks on seega veel palju – loodan, et jutuks olev eelnõu on esimene, mitte viimane samm.

Üks asi, mis mulle selle punkti juures muret teeb, on see, et tänu pankade ägedale vastutööle hakkavad tasud langema alles 2019. aasta viimases kvartalis, mitte 2019. jaanuaris, nagu algselt plaanitud. See viivitus läheb Eesti inimestele maksma ligi 10 miljonit eurot. Ma väga loodan, et rohkem takistusi teele ei visata.

Tulemustasu sissetoomine

See on pankade survel eelnõusse sisse toodud halb, läbi mõtlemata plaan, mida Tuleva ei toeta. Miks?

Seaduste muutmisel saab olla üks eesmärk: et täna pensioniks raha koguvad inimesed oleks tulevikus rikkamad. Selleks peab paranema pensionifondide tootlus ja süsteem tervikuna peab muutuma lihtsamaks, et ka inimesel, kes pole finantsharidusega, oleks võimalus teha kasulikke valikuid.

Tulemustasu sellisel kujul teeb parimal juhul II samba veelgi keerulisemaks ja halvimal juhul kahjustab otseselt inimeste vara, kui pankade müügiagendid neid vastavalt saadaolevale tulemustasule ühest fondist teise jooksutama hakkavad.

Eelnõu seletuskirja järgi on tulemustasu tarvis selleks, et motiveerida fondijuhte osakuomanikele parimat tootlust saavutama. See ei ole tõenduspõhine väide – mina pole näinud ühtki analüüsi, mis näitaks, et kusagil maailmas on suudetud tulemustasuga panna seni kehvalt esinenud fondijuhte suurepärast tootlust tegema. Küll aga on maailmas küllalt näiteid selle kohta, kuidas tulemustasu seadmine motiveerib fondivalitsejaid lihtsalt statistikat moonutama, mitte paremat tulemust saavutama.

Teiseks, fondivalitsejate motivatsioon tuleneb juba täna seadusest: hoolsuskohustus käsib seada osakuomaniku huvid ettepoole oma ärihuvidest. Kui rahandusministeeriumile tundub, et fondivalitsejad pole millegipärast motiveeritud seda tegema, siis peab sekkuma Finantsinspektsioon.

Investeerimispiirangute muutmine

Põhjus, miks Eesti pensionifondide tootlus jääb sarnase investeerimisstrateegiaga fondide keskmisest kaugele maha, on kõrged tasud. Aga see, et inimeste vara kasv on sisuliselt olematu, on süüdi ka see, et üle poole meie säästudest on paigutatud madala või negatiivse tootlusega võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse. Ilma riskita pole tulu - inimene, kellel on pensionini aega, peaks kindlasti eelistama aktsiaid võlakirjadele.

Investeerimispiirangute muutmine on seega oluline samm õiges suunas, aga sellest ei piisa.

Esiteks on meil juba pea kümme aastat pensionifondidel õigus paigutada aktsiatesse kuni kolmveerand varast. Samal ajal soovitab millegipärast Swedbank mulle internetipanka sisse logides K3 fondi, mis täna paigutab ligi kaks kolmandikku varast hoopis võlakirjadesse.

Lisaks suunab riik enamuse tööturule sisenejatest, kes ise pole fondi valinud, 100% võlakirjadesse investeerivasse fondi, kuhu enamik neist jääb püsima ka 10 aastat pärast kogumise alustamist. Et meie II samba raha paremat tootlust teeniks, peab riik siin oluliselt radikaalsemaid otsuseid tegema. Algatuseks tuleks pakkuda kõigile pensionikogujatele tark vaikimisi valik: võimalikult madalate kulude ja kõrge aktsiate osakaaluga fond. Eeskujuks on Rootsi, kes suunab inimesed automaatselt just sellisesse fondi (AP7) ja see fond on inimeste vara viimase kümne aastaga kolmekordistanud.

Kas muudatused sunnivad pensionifonde kõrgemat tootlust otsima?

Nagu ma mainisin, seadus nõuab juba täna, et fondivalitseja tegutseks osakuomaniku huvides. Kui see nõue pole seni pannud fondivalitsejaid kõrgemat tootlust otsima, siis ma kardan, et sellest seadusemuudatusest ei piisa ning ka finantsinspektsioonil tuleb tegutseda, et fondivalitsejatele nende kohustusi meelde tuletada.

Küll aga on kindel, et tasude langetamine parandab Eesti pensionifondide tootlust - need 15 miljonit, mis inimestele tänu sellele igal aastal kätte jäävad, teenivad meile järgmistel aastakümnetel tulu.

Kas turule võivad tulla ka uued fondid või tooted?

Kardan, et need muudatused ei tee uue pensionifondi turuletoomist kuidagi lihtsamaks. Fondide valikut suurendaks see, kui riik lubaks pakkuda ka teistes Euroopa riikides registreeritud pensionifonde (nagu teeb näiteks Rootsi). Olukorras, kus viletsa tootluse ja kõrgete tasude põhjenduseks tuuakse ikka ja jälle kohaliku turu väikest mahtu, on täiesti arusaamatu, miks Eesti ikka pensionifondide turgu rahvusvahelisele konkurentsile avanud pole. Tuleva on selleks rahandusministeeriumile korduvalt ettepaneku teinud.

Tagasi üles