Lihtsad nipid: kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Petturid soovivad su taskutest raha lihtsalt kätte saada.

FOTO: DADO RUVIC/REUTERS

Telesaatest Radar selgus sel nädalal, et igas kvartalis pannakse üles 150-250 hoiatusteadet ettevõtete kohta, kes püüavad Eestis osutada investeerimisteenuseid ilma tegevusloata. Kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega?

Kõige esimene ja olulisem asi on kontrollida Finantsinspektsiooni (FI) kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt. Investeerimisteenuseid pakkuvate firmade üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon ning tegevusloata tegutsemine on käsitletav kuriteona.

Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus investeerimisteenust osutada, on leitav FI turuosaliste registrist. Samuti on võimalik FI kodulehel olevat otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on hoiatusteadetest läbi käinud. Kõik Eestiga seotud ettevõtete hoiatused käivad läbi ka FI veebilehe avalehelt ja Twitterist. FI tarbijaveebis minuraha.ee selgitatakse levinuimaid petuskeeme laiemalt.

Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid on leitavad Finantsinspektsiooni kodulehelt.

Üks lihtne võimalus on veel teenusepakkujat guugeldada. Kui päringu vastuseks tuleb viiteid foorumitele, kus kliendid kaeblevad asjaomase teenusepakkuja üle – näiteks ei saa kauplemiskontodelt väljamakseid teha –, või viitavad sõnaselgelt pettusele, oleks õigem sellise isikuga tegemist mitte teha või temaga vähemalt lepingulistesse suhetesse astuda. Siiski tuleb ka guugeldamisel süveneda, sest ka ülipositiivse sisuga foorumite taga võib olla pettus.

Ka uue tehnoloogilise raha kaasamise meetodi ICO kohta on Finantsinspektsioon oma veebilehel selgitanud ICOdega kaasnevaid riske ja ohte. Halvemal juhul võivad ICOde taga varjata end petturid, kes „ehivad“ inimeste sissemeelitamiseks oma petuskeemi uute tehnoloogiliste lahenditega.

Hoiatus- ja selgitustöö kõrval teeb inspektsioon kuriteoteateid politseile. Seda peamiselt juhul, kui arvatav pettur tegutseb Eestis või tal on seos Eestiga. Õiguskaitseorganid võtavad omakorda asja uurida. Kui kahjukannataja on Eesti kodanik, aga kelmil muu seos Eestiga puudub, siis on soovitav pöörduda asukohariigi järelevalve või asukohariigi politsei poole.

Tagasi üles