Graafik: Eesti Pank «trükkis» 5,5 miljardit eurot

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti Pank

FOTO: Konstantin Sednev/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Jutud sellest, nagu Eestis napiks raha, ei vasta otseselt tõele, kui mõelda kas või sellele, et ainuüksi Eesti Pank on kolme ja poole aastaga «trükkinud» 5,5 miljardit eurot.

Meenutuseks, et nn euroala keskpankade laiendatud varaostukava raames hakkas Eesti Pank turul võlakirju kokku ostma ehk raha juurde «trükkima» märtsis 2015. Tänaseks on seda tehtud Eesti mõistes üüratu 5,5 miljardi euro väärtuses ja summa kasvab iga kuu.

Otseselt Eesti valitsus ega ettevõtted sellest kasu ei saa, kuna Eestil vabariigil puuduvad võlakirjad ning ettevõtetest täidavad ostukava nõutud tingimusi vaid riigile kuuluvad Eesti Energia ja Elering. Alates 2016. aasta juunist ei osta Eesti Pank enam ka Eleringi võlakirju, kuid euroala keskpankade nimel ostab alates juunist nii Eleringi kui ka Eesti Energia võlakirju Soome keskpank.

Nii on «rahatrükk» eelkõige kasulik näiteks meie naabritele Soomes ja Lätis, kes mõlemad on riiklikke võlakirju emiteerinud.

Küll aga võib kasu olla kaudne ka Eestile, kuna Euroopa Keskpanga enneolematu rahatrükk on turge rahustanud ning andnud suurvõlglastele nagu Itaalia ja Hispaania hingamisruumi. Samuti on murtud välja deflatsioonilõksust. Nii näiteks ületas euroala inflatsioon juba neljandat kuud järjest kaks protsenti.

Euroala keskpankade võlakirjaostude eesmärk on suunata valitsuste võlakirju omanud investorite raha erasektorisse, et muuta ettevõtetele ja inimestele laenamine soodsamaks.

Euroopa Keskpank otsustas tänavu juunis, et alates septembrist vähendatakse varaostuprogrammi 30 miljardilt eurolt kuus 15 miljardile ning 2019. aastast programm lõppeb.

Ka Eesti Panga ostud on kahanenud ajast, kui need ületasid 200 miljonit eurot kuus, pea kolm korda 50-70 miljoni euroni kuus. Vaata lähemalt graafikust.

Tagasi üles