GRAAFIK Eesti Pank kummutab Eesti rahapesuga seotud müüte

Danske Banki hoone Kopenhagenis Foto: Jacob Gronholt-Pedersen / REUTERS

Kuna mitmed välismaised meediaväljaanded on korduvalt ekslikult kirjutanud nagu käis läbi Eesti pea triljon dollarit mitteresidentidega seotud raha, otsustas Eesti Pank teemasse veidi selgust tuua ja levinumaid väärarusaamu kummutada.

Välismeedias on ringelnud viimasel paaril päeval väide, et Eestist on aastail 2008-2015 läbi voolanud ligi triljoni dollari ulatuses raha. Tagatipuks väideti, et see olla kõik mitteresidendite raha, mis liikus.

Summad on väiksemad

Tegelikult oli Eesti kommertspankade poolt 2008.–2015. aastal tehtud piiriüleste kliendimaksete koguväärtus 441 miljardit eurot ning Eesti pankadest välisriikide pankadesse tehtud maksete väärtus 446 miljardit eurot. See summa sisaldab kõigi Eesti pankade klientide poolt kaupade ja teenuste ostu ja müügiga seoses tehtud piirüleseid arveldusi, aga ka finantstehinguid, nagu väärtpaberite või osaluste ost ja müük, laenuülekanded või Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud rahakanded.

Seega tegelikult ei ole Eesti pankade kaudu tehtud piiriüleste maksete käive rahvusvahelises võrdluses kuidagi erakordselt suur. On tavapärane, et piiriüleste maksete maht ületab riigi SKPd mitu korda, ning eriti ootuspärane on see väiksemate riikide puhul, kelle majandus on avatud ja väliskaubandus aktiivne, või kus pangandussektor teenindab palju väliskliente.

Jääme Euroopale alla

Danske panga rahapesuskandaali taustal on tähelepanu all eelkõige kuni 2015. aastani tehtud piiriülesed maksed. 2008.–2015. aastal ületas Eesti pankades algatatud rahvusvaheliste maksete maht Eesti riigi SKPd 3,1 korda. See suhtarv on võrreldav Belgia, Prantsusmaa ja Soome näitajaga, kuid jääb alla näiteks Saksamaa omale. Euroopa Liidu kõige kõrgem välisarvelduste ja SKP suhtarv oli samal ajal väikeriikides Maltal, Küprosel ja Luksemburgis, kelle pankadest algatatud piiriüleste arvelduste maht ületas riigi SKPd rohkem kui 10 korda. Kui võrrelda rahaülekannete väärtust elaniku kohta, jäävad Eesti arvelduste mahud Euroopa keskmisele tunduvalt alla.

Eestit «läbinud» välismaise raha hulka kirjeldades on eksitav kokku liita Eestisse laekunud ja siinsetest pankadest välja kantud summad. Kuna piiriülene arveldamine moodustab lahutamatu osa Eesti majanduse vereringest, ei saa pidada kahtlaseks kõiki Eesti panku läbinud piiriüleseid makseid. Isegi kui mõni Eesti panka kantud rahapesuriskiga euro kantakse edasi välisriigi panka, on endiselt tegemist ühe euroga, millest ei saa kahes suunas liikuvaid ülekandeid liites kaks kahtlast eurot.

Selle loogika vastu on eksinud pea kõik viimase aja kommentaarid, milles on Eesti panganduse rahapesuriske kirjeldatud. Seetõttu näitavad allpool toodud Euroopa Keskpanga andmetel koostatud joonised vaid vastava riigi pankadest välisriikidesse kantud makseid.

 

Otsese rahapesu tuvastamine keeruline

On võimatu täpselt öelda, kui suur osa Eesti või mõne teise riigi pankade kaudu tehtud ülekannetest on olnud kahtlast päritolu või rahapesuriskiga. Selleks tuleks koostada terviklik audit, teha kõigi pangaklientide kohta taustakontroll ja uurida tehingute üksikasju. Seetõttu tõstsid ka näiteks Danske panga tehinguid hinnanud advokaadibüroo Bruun & Hjejle eksperdid esile vaid 15 000 välisriikidega seotud kliendi poolt 2007.–2015. aastal tehtud 9,5 miljonit makset, mille koguväärtus oli 200 miljardit eurot. Nad ei suutnud täpsustada, kui suur osa neist ülekannetest võis tegelikult olla seotud rahapesuga.