Dansket ähvardab USA juurdluse tõttu hiigeltrahv (1)

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danske Banki hoone Kopenhagenis
Danske Banki hoone Kopenhagenis Foto: Jacob Gronholt-Pedersen / REUTERS

Danske Bankil terendab ees kriminaaluurimine USA justiitsministeeriumi poolt, mis tähendab, et Taani suurim pank võib saada hiigeltrahvi.

Danske teatas, et USA ministeerium nõuab neilt informatsiooni, aga selle tähtaja ja võimalike tagajärgede kohta infot veel ei ole, vahendab Financial Times.

«Teeme võimudega meid puudutava uurimisel koostööd,» kinnitas Danske ajutine tegevjuht Jespen Nielsen.

Taani valitsus on öelnud, et nad teevad kõik, et hoida ära Läti panga ABLV saatust. ABLV pidi USA võimude sunnil ennast likvideerima.

Analüütikute hinnangul ootab mitme miljardi dollari suurune trahv. Näiteks Taani suuruselt kolmas pank Jyske prognoosib, et panka ähvardab mõlemalt poolt Atlandi ookeani kaheksa miljardi dollari suurune trahv.

Danske Banki aktsia kukkus uudise peale kolm protsenti, 160 Taani kroonini, mis on väärtpaberi madalaim tase alates 2015. aasta jaanuarist. Sel aastal on väärtpaber odavnenud tervelt 33 protsenti.

Danske teatas ka, et peatab ka oma aktsiate tagasiostuprogrammi eesmärgiga ümber hinnata panga kapitaliadekvaatsuse eesmärki, sest Taani finantsinspektsiooni sõnul on panga regulatiivsed ja usaldusriskid varasemast suuremad.

Financial Times kirjutas ka täna pikemas ülevaates, et 2015. aastal pöördusid Danske Banki poole Saksamaa suurim pank Deutsche Bank, kelle sõnul Eesti filiaali tehtavate kahtlaste tehingute hulk on kasvanud järsult.

«Ainuüksi 2015. aasta (teises kvartalis) on olnud 16 kriminaaljuhtumit, nagu narkootikumid, identiteedivargus jmt,» seisab kahe panga tippjuhi kohtumise protokollis, mida on näinud Financial Times.

Deutsche Bank identifitseeris hiljem kümme Danske klienti, kes olid seotud «kahtlase käitumisega». Danske juhid kaebasid sisemeilides, et FBI ja narkootikumide vastase võitluse administratsioon ei lubanud neile infot anda juhtumite kohta, mis olid kriminaaljuhtumitega otseselt seotud.

Deutsche Bank lõpetas Danske Eesti filiaaliga USA dollarite arveldamise.

Kopenhaagen oli saanud hoiatusi juba varemgi. 2007. aastal hoiatas Danske peakorterit nii Eesti finantsinspektsioon kui ka Venemaa keskpank.

2013. aasta juulis lõpetas Danske Eesti dollarimaksete arveldamise USA suurpank JPMorgan, tuues põhjuseks probleemid panga mitteresidentidest klientidega.

«See oleks pidanud olema massiivne ohusignaal, et nii suur pank ei tee sinuga tegemist, sest sul on kahtlased kliendid,» ütles Financial Timesile uurimisega kursis olev allikas.

Järgneval koosolekul arutas Danske nõukogu JPMorgani otsust ja panga mitteresidentide äri. Panga rahvusvahelise äri juht Lars Morch ütles, et mitteresidentide portfell on suurem kui konkurentidel, see vajab ülevaatamist ning tulevikus vähendamist.

Eelmine (toonane) Danske tegevjuht Thomas Borgen toonitas aga vajadust otsida kompromissi ning arutada teemat väljaspool toda foorumit, kirjutatakse nõukogu koosoleku protokollis.

Thomas Borgen on väitnud, et ta ei mäleta, millisest kompromissist ta rääkis, aga uurimisega seotud allika kohaselt oli see kogu protsessi otsustav koht.

«Sellel hetkel võeti vastu otsus seda äri mitte peatada,» selgitas allikas.

Majanduslehe sõnul oli Danske Eesti vilepuhuja Howard Wilkinsoni 2013. aasta lõpus saadetud plahvatusliku sisuga kiri, milles viidatakse Danske Eesti filiaalis aasta varem avatud kontole Suurbritannias registreeritud ettevõttele Lantana Trade, mille tegelikuks kasusaajaks oli ilmselt Vladimir Putini perekond ja Venemaa luureteenistus FSP.

Kreml on president Putini seost Danske pangaga eitanud.

Danske siseaudit saatis oma meeskonna Eestisse 2014. aasta jaanuaris. Sama aasta aprillis saadetud meilis kaebas Wilkinson, et mitte ühtegi selle kliendiga seotud kontot pole suletud ning filiaali juhtkonna poolt ei paista mingit tegevust kogu probleemi lahendamiseks.

Tema sõnul olevat filiaali juhid öelnud, et Danske Bank ei ole politsei ning pangal ei ole kohustust variklientide kohta võimuorganitele teada anda. Samal päeval saatis Wilkinson Kopenhaagenisse e-kirjaga tagasiastumispalve: «Mul on kurb tõdeda, paistab, et ma olen siin täielikult ebaõnnestunud.»

Nii Wilkinsoni raportit kui ka Eesti finantsinspektsiooni kriitilisi raporteid arutas Danske nõukogu nii Danske Banki juhatuses kui ka nõukogus kogu 2014. aasta jooksul ning aasta lõpus otsustati lõpetada suhted veerandiga mitteresidentidest klientidega. 2015. aasta detsembris pandi Eesti filiaali mitteresidentide äri kinni.  

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles