Bloomberg: Eesti pankadest käis läbi triljon dollarit mitteresidentide raha (13)
3. oktoober 2018, 17:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuur Bloomberg kirjutab, et hinnanguliselt käis vahemikus 2008-2015 Eesti pankadest läbi enam kui triljon dollarit ehk ligi 900 miljardit eurot mitteresidentide raha. Eesti Pank kinnitab aga, et Bloombergi teade on eksitav.
Kogu see raha polnud kahtlane, kuid näiteks Danske kuulutas kahtlaseks tervelt 200 miljardit eurot. Danskest ongi Bloombergi hinnangul saanud rahapesu sünonüüm Taanis.
«See, et ka teised pangad võivad sarnast äri ajada, ei tee Danske süüd kuidagi kergemaks,» sõnas Prahas asuvaRahvusvaheliste Suhete Instituudi organiseeritud kuritegevuse ekspert Mark Galeotti.
New Yorgi konsultatsioonifirma AlixPartners tegevjuht Sven Stumbauer leidis, et Balti riigides oli süsteemne huvi saada privaatpanganduse keskuseks Ida-Euroopas. «Selle asemel, et teha traditsioonilist erapangandust, hakkasid nad vahendama, mis tähendab, et raha tuleb sisse ja läheb välja sisuliselt koheselt,» lisas Stumbauer.
Samas tuuakse välja, et Eesti pole ainus, kes mitteresidentide rahavooge meelitas. Näiteks Läti ja Küpros on olnud olulised kanalid Vene raha vooluks Euroopa Liitu. Euroopa Keskpanga andmetest nähtub, et aastatel 2008-2015 käis Lätist ja Küproselt läbi vastavalt 2,8 ja 3,4 triljonit eurot.
Eesti Pank: Bloomberg eksitab
Eesti Pank teatas aga kolmapäeva õhtul, et Bloomberg on piiriülesed maksed eksitavalt märkinud mitteresidentide makseteks
«Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult täna avaldatud uudises, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud,» märgitakse Eesti Panga pressiteates.
Eesti Pank selgitab, et kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eestisse, siis on tegu piiriülese maksega. «Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega. 900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed.»
Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eesti Panga andmetel Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.
«Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident,» teatas Eesti Pank.