Puust ja punaseks: kes on tankist ja kuidas teda ära tunda?

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tankist.
Tankist. Foto: SCANPIX

Tankist ehk variisik on tekitanud palju poleemikat – millisel juhul on tegu ettevõtte pahatahtliku hülgamisega ning mille põhjal aru saada, et uus juhatuse liige on variisik? Kõige lihtsamini on tankisti võimalik määratleda seoste kaudu, kirjutab Eesti Võlausaldajate Liidu juht Marie Rosin blogis.

Kui juhatuse liikmel on ärivõrgustikus ebanormaalselt palju seoseid ning ettevõtetel piisavalt suures mahus tasumata võlgnevusi, on tõenäoliselt tegu isikuga, kes on teiste täitmata kohustused enda kanda võtnud. Võtmeküsimus on see, millist mahtu – summat või ettevõtete arvu – pidada tankisti nime omistamiseks piisavaks?

Tankiste kasutavad ettevõtjad, kes soovivad vabaneda võlgadest ja võlausaldajatest ning tahavad alustada uue äriga puhtalt lehelt. Majandus toimib üldjuhul ikkagi krediidimüügi toel ja kui sul ei ole usalduskrediiti, siis on äritegemine üsnagi keeruline. Tihti on aga nii, et juht võib küll alustada puhtalt lehelt, kuid käekiri jääb samaks.

Mõningatel juhtudel antakse tankistidele ka neutraalsed, kuid seisma jäänud ettevõtted, et vabaneda tüütust aruandluskohustusest. Kuna likvideerimisprotsess tundub enamikule pikk ja keeruline, kasutatakse otseteed – tankisti, kes sobiva summa eest vabastab koormaks muutunud ettevõttest.

Ühe tankisti «edulugu»

Profileerime ettevõtjat, keda meedia on nimetanud sõna otseses mõttes tankistiks, ning kes ühtlasi on oma ametikaaslaste vahendaja. Esimesena tutvustame Alexander Urmas Vesti, endise nimega Urmas Sääske, kes vabanes viimati vanglast 2014. aastal.

Alexander Urmas Vest alustas äritegevusega 16 aastat tagasi, olles tol ajal vaid 27- aastane. Oma äritegevuse ajaloo jooksul on ta kokku «juhtinud» 365 ettevõtet, millest täna «toimetab» aktiivselt 198 ettevõttes.

Kõige suurema äritegevuse hoo sai ta sisse just pärast vanglast vabanemist ning alates sellest ajast on tema nimele vormistatud 349 ettevõtet. Nendest ettevõtetest 33 protsenti on võlgades, kokku on võlasumma 2,8 miljonit eurot. Alexander Urmas Vestiga seotud inimeste ringi kuulub kokku 890 inimest, kellest 45 ei ole Eesti kodanikud.

Sellens Grupp OÜ, mille alt Alexander Urmas Vest oma teenust osutab, ei ole kunagi maksnud riigile makse ega oma töötajaid, mis teeb Vestist osava OÜ-taja. Ettevõttel on esitamata 2016. ja 2017. majandusaasta aruanded. 2015. aastal on esitatud nullaruanne. Seega, võlausaldajate rahadega žongleeriv, 2,8 võlamiljoniga mees ei panusta riigikassasse mitte ainsatki senti.

Kurb on tõdeda ka seda, et mehel on 57 ettevõtet, mis on jätkuvalt arvel käibemaksukohustuslaste registris. Selliste ettevõtete müügihind turul on 1 500 – 10 000 eurot ja hind sõltub sellest, kas ettevõttel on võlad või mitte. Neid ostetakse peamiselt kuritegelikel eesmärkidel, sel teemal loe lähemalt artiklist «Maksuamet ei kuule surijate käiberöögatusi?»

Karuteene e-Eestile

Kahjuks on kõige hullem tegu, millega mees hakkama sai, Eesti e-residentsuse mainekahju, kui ta värbas 3 filipiinlasest tankisti  ja aitas neil e-residentideks saada. Arusaamatu, miks ettevõtja, kes ise on tankist, pidi maale tooma veel teisi tankiste?

Ilmselt kummitab ka selles valdkonnas spetsialistide puudus ning tuli vaadata võõrtööjõu suunas. Sisuliselt pole ju vahet, kas tema nimel on 365 või 3650 ettevõtet. Meie õigusriigis on see igati JOKK tegevus, aga vähemalt oleks jäänud e-residentsuse projekti maine kahjustamata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles