Eesti peab Põhjamaade elatustaseme saavutamiseks investeerima rohkem teadusesse (2)
2. oktoober 2018, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikidel võib Põhjamaade elatustasemeni jõudmine võtta aastakümneid, kuid seda protsessi kiirendaksid suuremad kulutused teadus- ja arendustegevusele, märkisid SEB majandusanalüütikud teisipäeval Viljandis.
SEB Läti majandusanalüütiku Dainis Gašpuitise hinnangul peitub peamine probleem madalates kulutustes teadus- ja arendustegevusele. «Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus Balti riikide sisemajanduse koguproduktis (SKP) varieerub kõigest 0,4 protsendist Lätis 1,3 protsendini Eestis – Rootsis ja Soomes ulatub vastav suhtarv 2-3 protsendini. Ilma teadus- ja arendustegevuse investeeringute olulise kasvuta on väheusutav, et Baltimaad suudaksid oma eksporditavate kaupade väärtust oluliselt tõsta,» märkis Gašpuitis pressiteate vahendusel.
SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor lisas, et kuigi teadus- ja arendustegevuse investeeringud on olulised, leidub ka muid viise teha paremat äri. «Põhjamaades leidub tuhandeid ettevõtteid, kes tegutsevad samal alal, kui nende Balti konkurendid, kuid on võimelised küsima oma toodete eest oluliselt kõrgemat hinda. Nende erisuseks siinsete ettevõtetega on tugev kaubamärk, mille eest on tarbijad nõus maksma suurt hinnalisa – Baltimaades selliseid brände täna naljalt ei leia.»
SEB Leedu peaökonomist Tadas Povilauskas rõhutas see-eest haridussüsteemi tähtsust, Põhjamaades õpib tehnikaalasid oluliselt suurem osa tudengitest kui Baltimaades. «Lisaks on seal palju populaarsem valik kutseharidus, mis garanteerib tööandjate jaoks pideva kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse.»
Kuigi analüütikute hinnangul võtab Soome ja Rootsi jõukuse saavutamine aastakümneid, siis annab senine kiire areng lootust, et selleni siiski jõutakse.
Viimased aastad on Balti riikide jaoks olnud majanduslikult edukad. Kuigi majanduskriis halvas Baltimaid suurest osast Euroopast märksa valusamalt, on nüüdseks kaotused tasa tehtud ja viimasel ajal on SKP kasv ületanud kõigis kolmes riigis oluliselt 3 protsendi taset. Tööturu pideva tugevnemise tulemusena on tööhõivemäär täna kõigis kolmes riigis palju kõrgem, kui see oli eelmise buumi laineharjal. See on omakorda suurendanud konkurentsi tööjõu pärast, tänu millele on viimase kolme aasta jooksul kasvanud keskmine palk Eestis 22 protsenti, Lätis 24 ja Leedus 30 protsenti.
Vaatamata viimaste aastate edule, on väga inimlik mõõta elu-olu mitte mineviku või kehvemate järgi, vaid võrrelda end edukamatega. Geograafilise ja kultuurilise läheduse tõttu on Balti riikides selleks mõõdupuuks alati olnud Põhjamaad. Isegi elukallidust arvesse võttes, ületab Soome ja Rootsi SKP elaniku kohta Baltimaade taset pooleteist- kuni kahekordselt. Erinevus keskmises palgas on veelgi suurem. Soomega on selle majandusraskuste tõttu Baltimaad suutnud viimastel aastatel elatustaseme vahet pisut vähendada, kuid Rootsi majanduse jätkuv kasv on muutnud ühtlustumist veelgi keerukamaks.
Kuigi Balti riikide majandused on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, ei saa tulevikku sama enesekindla pilguga vaadata. Ärimudelid, mis on võimaldanud meil jõuda tänase tasemeni, on kiire tööjõukulude kasvu tingimustes kaotamas kasumlikkuses. Ettevõtted, kelle edu oli rajatud laialdasel odava tööjõu kättesaadavusel, võivad peagi uksed sulgeda ning pole kindel, kas leidub piisavalt tootlikumaid ärisid, kes oleks valmis võtma nende koha.