Veider mäng Eesti Energia rahadega

Eesti Energia logo.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Järgmise aasta riigieelarve realt leiab vastuolulise valitsuse otsuse, mille järgi võetakse Eesti reservidest 143 miljonit eurot, et riigifirma Eesti Energia saaks investeerida. Samas firma ise ei plaani seda raha kasutada. Mis toimub?

Nii saab riigieelarve seletuskirjast lugeda, et plaanis on suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 143 miljoni euro võrra ning seda mitte tuludest, vaid likviidsusreservist. Selgitusi, miks seda teha on vaja, seletuskirjas ei ole. Firma pole kaugeltki kriisis, vaid teenib korraliku kasumit. Seega jääb sõelale võimalus, et raha vajatakse millekski muuks, näiteks investeeringuteks, sest firma laenukoormus on suur. Eesti Energial on kolme erineva emissiooni raames noteeritud võlakirjad Londoni börsil kokku ligi 760 miljoni euro eest.

Üks võimalus ongi uskuda rahandusministeeriumi selgitust. «Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eesti Energial seisavad ees suured investeeringud jaotusvõrku ja taastuvenergiasse, ettevalmistamisel on uue õlitehase investeering. Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse selgub peale konkreetsete projektide investeerimisotsuste langetamist. Eelarve tuleb täna ehk septembris planeerida järgmiseks aastaks ja kõiki detaile, sealhulgas investeeringute üksikasju, ei ole tänaseks paika veel pandud,» selgitas rahandusministeerium.

Tõepoolest, ka Postimees kirjutas septembris, et põlevkivist õli tootmine Eestis lööb rekordeid ning näiteks Eesti Energia toodab praegu õli täisvõimsusega kõigis õlitehastes. «Praegu valmistame uue õli ja elektri koostootmise tehase investeerimisotsust ette ja oleme valmis uuel aastal seda omanikule tutvustama,» ütles Eesti Energia juht Hando Sutter toona.

See projekt on praegu alles plaanimisfaasis ning päevakajalisem on hoopis pooleliolev tehing 4Energia ostuks. Nimelt mais selgus, et Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green ostab 100% Nelja Energia aktsiatest pea poole miljardi euro eest. Aktsiate eest tasutakse 289 miljonit eurot, lisaks võtab Enefit Green tehinguga üle Nelja Energia laenud summas 204 miljonit eurot.

Tehingu lõplikuks jõustumiseks on vajalik Eesti, Läti ja Leedu konkurentsiametite kooskõlastus, aga ka rahastuse selgus. «Suure tõenäosusega suleb Eesti Energia tööea lõppemise tõttu järgmisel aastal rohkem tootmisvõimsusi, kui Nelja Energia omandamisega taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi asemele tuleb,» põhjendas Eesti Energia juht Hando Sutter tehingu tähtsust Postimehe arvamusloos.

Vastus küsimusele, kas eelarves mõeldud raha kasutatakse ka 4Energia ostuks, jäi ministeeriumi poolt krüptiliseks. «Tegemist on summaga, mida saab kasutada Eesti Energia võimalike uute investeeringute (kaas)finantseerimiseks ja need otsused tehakse vajadusel aasta sees täiendavalt,» seisis vastuses. Lihtsamalt, võib-olla kasutatakse ja võib-olla mitte.

Samas energiafirma ise on öelnud, et raha tehingu jaoks on olemas. «Eesti Energial on ostuks vajalik raha olemas. 2018. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli ettevõttel vabu rahalisi vahendeid 337 miljonit eurot, lisaks on võimalik kasutusele võtta kuni 150 miljoni euro ulatuses likviidsuslaenulepinguid,» kinnitas Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila juunis. Igatahes on üks suurematest reitinguagentuuridest Moodys oma hinnangut andes arvestatud ka võimalusega, et vajadusel annab Eesti riik ettevõttele erakorralist rahalist abi.

Riigi reserviraha kasutamine 4Energia ostuks tekitaks aga omakorda rida küsimusi. Alates sellest, miks riigikapital turul jõuliselt tegutseb ning lõpetades küsimusega, kas tegu pole keelatud riigiabiga. Isegi kui öelda, et hüpoteetiline akstiakapitali suurendamiseks mõeldud raha pole mõeldud 4Energia ostuks, vaid hoopis jaotusvõrgu arendamiskes, siis kuidas teha vahet, millist raha milleks kulutati? Ehk piltlikult, kui lisada supipotti soola, siis kuidas tagada, et kartulid saavad soolaseks, aga porgandid jäävad magedaks?

Eesti Energiast aga kinnitati, et riigieelarvesse kirja pandud raha kasutada pole plaanis.

Teine võimalus on, et raha tõstetakse kunstlikult ühest taskust teise. Nimelt võib olla paanis skeem, kus ühelt poolt kantakse riigieelarvesse dividende, mida näidatakse tuluna, aga samas suurendatakse aktsiakapitali, mis raamatupidamises on investeering ega lähe kulureale. Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et riigieelarve seletuskirjast leiab korraga kaks rida. Ühel käel suurendatakse Eesti Energia aktsiakapitali tuleval aastal 143 miljoni euro võrra. Teisel käel on rahandusministeeriumi haldusalas oodata dividendide laekumise suurenemist 47 miljoni euro võrra, suurenemine tuleneb peamiselt Eesti Energia planeeritavatest dividendidest.

Samas lükkas rahandusministeerium ka selle versiooni ametlikult üle parda. Eesti Energiast võetavate dividendide maht on sarnane riigieelarve strateegias oodatuga ning seda ei kasutata riigieelarve struktuurse tasakaalu parandamiseks, kinnitas rahandusministeerium Äripäevale. Samas jääb õhku küsimus, miks võetakse ettevõttest raha ajal, kui firma vajab seda investeeringuteks. Ühtlasi meenub, et sarnast skeemi kasutati hoogsalt kriisiaastatel.

Kolmas võimalus on, et eelarvesse ongi arvestatud 143 miljonit eurot lihtsalt igaks juhuks. Viimati suurendati Eesti Energia aktsiakapitali 2012. aastal 150 miljonit eurot. Hiljem on planeeritud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks aastatel 2014, 2016 ja 2018  kokku 152 miljonit eurot, ent seda raha pole kasutatud investeerimisprojektide kaasrahastamiseks läbi kapitali sissemakse.

Mine võta kinni.

Tagasi üles