Rahandusministeerium tutvustas teisipäeval Eesti kapitalituru diagnostikaprojekti tulemusi, üheks võimaluseks kapitaliturgude aktiviseerimiseks on riiklik toetus ettevõtetele oma aktsiate börsile viimiseks.
Riik võib hakata katma eraettevõtete börsile viimisega seotud kulusid
28. september 2018, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi kinnitusel loob tehtud töö viljaka pinnase selleks, et panna paika pikaajaline plaan Eesti kapitalituru arendamiseks. «Kiratsev kapitaliturg jätab nähtava jälje kogu majanduse käekäigule. Eesti kapitaliturg on oma väiksuses olnud teenimatult kaua vaeslapse rollis, mistõttu tuleks nüüd suhtuda täie tõsidusega iga üksiku probleemi lahendamisse,» lisas Ross.
Uuringu järeldustes soovitatakse julgustada era- ja riigiettevõtete börsile viimist. Seejuures on vaja nii börsile minekuga seotud hirme hajutada, osalisi koolitada ning üheks võimaliseks oleks riigi poolt kuni pool aktsiate avaliku pakkumisega (IPO) seotud kulude katmine.
Laiendada tuleks noteeritud väärtpaberite pakkumist, et luua ennekõike kohalikele pensionifondidele uusi investeerimisvõimalusi, mis vastasel korral on piiratud likviidsuse ja väheste alternatiivide tõttu sunnitud investeerima välismaale.
Arvestades praegusi nappe võimalusi tuleb parandada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu kapitaliturule ning vähendada kulusid, mis kapitali kaasamisega kaasnevad. See looks omakorda uusi väljumisvõimalusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega tegelevatele era- ja riskikapitali fondidele. Alternatiivsed rahastamisplatvormid nagu ühisrahastus leevendavad sama probleemi ja muudavad samuti investeerimisvõimalusi mitmekesisemaks, märgiti analüüsis.
Diagnostikaprojekti koostasid konsultatsioonettevõte Civitta ja advokaadibüroo Sorainen, mis viisid alates varakevadest turuosalistega läbi enam kui 40 intervjuud ja kaks töötuba. Lisaks töötati läbi kapitaliturgu puudutavad olemasolevad andmed, turustatistika ning õiguslik- ja regulatiivne raamistik.
Eesti kapitalituru diagnostikaprojekt viidi läbi aasta pärast seda, kui Balti riikide rahandusministrid sõlmisid koostöös EBRD ja Euroopa Komisjoni struktuurireformi tugiteenistusega ühise kapitaliturgude arendamise koostööleppe. 2018. aasta 18. oktoobril Londonis toimuval Baltikumi kapitaliturgude konverentsil avaldatakse ühise koostöö järgmised sammud.
Eesti kapitalituru ülddiagnostika projekti rahastas Euroopa Liit läbi struktuurireformi tugiteenistuse programmi ja selle aitasid ellu viia Euroopa Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus (SRSS) ning EBRD.