Ekspert: ka töötud insenerid tuleb panna painduma
21. november 2011, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhis tegutseva haridusanalüüsi keskuse Scio direktori Ondrej Šteffli sõnul peaksid töötud insenerid mitte jääma kramplikult enda kitsa kutse juurde, vaid võtma vastu mõne muu töö, mida nad teha suudaksid.
Prahas hariduskonverentsil kõnelenud Šteffil nägemuses on tänapäeva moodsas muutlikus maailmas hakkama saamiseks vaja omandada koolist kahte asja – võõrkeeli ning pehmeid, n-ö 21. sajandi oskusi. Viimaste hulka paigutas ta näiteks kriitilise mõtlemise, probleemide lahendamise, info sünteesimise ja paindlikkuse.
Šteffli väitel aitavad eelkõige need tagada, et inimesed on suutelised ka 10-20-30 aasta pärast tööd leidma. «Minu 19-aastane poeg ei tea, mis elukutse tal 40-aastasena on. Keegi ei tea,» tõi ta näite.
Kuid Šteffli hinnangul on selge, et vähemalt neid oskusi on ka aastakümnete pärast vaja ning 40-aastasena on näiteks juba hilja empaatiat omandada – seega, mida varem, seda parem.
«Neid ei õpetata praegu üldse koolides, olgu alg-, kesk või kõrgkoolis. See kõik viib tööpuuduseni, sest inimesed pole paindlikud, ei leia tööd,» tõi ta näite Tšehhi kogemusest.
Ta tõi konkreetse näitena välja mitmed masinaehitajad (insenerid), kes on omandanud väga kitsa eriala ning kui nad selles valdkonnas tööd ei leia, ei ole nad valmis ümber õppima või asuma tööle mõnel väiksemat kvalifikatsiooni nõudval erialal.
«Meil on töötud masinaehitajad. Samas näiteks psühholoogias oli minevikus ainsa erialana töötus null protsenti – nad said tööd kas personalijuhtide, koolitajate või treeneritena, sest nad on paindlikud. Masinaehitajad ainult disainivad masinaid ja kui tööd pole, siis on töötud.
Nad ei ole paindlikud.»
Šteffl esines Prahas konverentsil «Tulevikuharidus», mille korraldasid Tšehhi, Eesti, Leedu ja Ungari Goethe Instituudid.