Raport: puhta energia buum toidab looduse saastamist ja relvakonflikte

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Koobalti kaevandajad Kongos.

FOTO: KENNY KATOMBE / REUTERS

Taastuvenergia üha laialdasem rakendamine on maailmas kahtlemata positiivne nähtus, kuid iroonilisel kombel tuleb koos sellega laiendada ka ühte keskkonda kõige saastavat tööstusharu: kaevandamist.

Nii tuulegeneraatorid, päikesepaneelid kui ka akud on võrdlemisi keerukad elektroonilised seadmed ja sarnaselt nutitelefonide ja arvutitega läheb nende valmistamaiseks vaja tervet hulka erinevaid metalle ja mineraale. Mida rohkem taolisi seadmeid valmistatakse, seda rohkem tuleb kaevandada ka vastavaid tooraineid.

IISD (International Institute for Sustainable Development) andis välja raporti, milles tuuakse välja, et haruldaste, aga tugevalt nõutud maakide kaevandamine nagu koobalt ja liitium toimub tänapäeval peamiselt ebastabiilsete ja nõrkade valitsustega riikides, kus elatustase on on väga madal. Vaesus, korruptsioon ja vähene järelevalve võimaldavad suurtel korporatsioonidel aga töötajaid ekspluateerida, mis viib omakorda sageli vägivallani.

Raportis hoiatatakse, et üle kogu maailma kiiresti kasvav nõudlus elektroonikas kasutatavate maakide järgi võib hakata tekitama madala arengutasemega riikides hulganisti uusi relvastatud konflikte. Taolise stsenaariumi ärahoidmiseks peaksid riigid aga hoidma rohkem silma peal oma kaevandusfirmade tegevusel vaestes riikides. Samuti peaks inimkond õppima rohkem taaskasutama ära visatud elektroonikat.

Raport toob välja 23 kriitilist metalli ja mineraali, mida läheb vaja taastuvenergia infrastruktuuri rajamiseks ning praeguste prognooside järgi kasvab nõudlus nende kõigi järele 2050. aastaks eksponentsiaalselt. Suur enamus nimekirjas välja toodud metallide maardlatest asuvad «võimalikes konfliktikolletes» nagu Sahara-tagune Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Kagu-Aasia.

Üha laiaulatuslikumaks muutuv kaevandamine võib tuua sellistes piirkondades kaasa ränga looduse saastamise, konfliktid ressursside üle, sunnitöö leviku, ekspluateerimise ja eri relvarühmituste rahastamise läbi kaevandusoperatsioonide. Mitmes raportis välja toodud riikides, näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, leiavad juba praegu kaevandussektoris aset massilised inimõiguste rikkumised, mille hulka kuulub näiteks ka laste sunnitöö.

Kongos asub hinnanguliselt üle 50 protsendi maailma koobalti varudest, mida kasutatakse nutitelefonide valmistamisel. Zimbabwes asuvad näiteks aga maailma suurimad liitiumi varud, mida läheb vaja liitiumioonakude valmistamisel. Mõlemas riigis leiab lähiaastatel tõenäoliselt aset kaevandamise suur kasv, mis üritab vastata globaalsele nõudlusele. Haruldaste metallide kaevandamine leiab aset ka Hiinas, kus suured kaevandused mürgitavad kohalikke külasid ja põllumaid.

Tagasi üles