Selgus Danske vilepuhuja nimi

Danske raportid pressikonverentsi ruumis.

FOTO: Eero Vabamägi

Danske vilepuhuja, tänu kelle saadetud infole hakkas jää lõpuks liikuma ning kahtlase raha liikumine läbi Taani panga Eesti filiaali lõpetati, on end hoolikalt varjanud.

2013. aasta 27. detsembril saatis Danske Eesti töötaja peakontorisse kirja konkreetsete juhtumite kirjeldusega, kuidas pank võimaldas kuritegelikku raha üle kanda.

Vihjaja tõi dokumentide varal päevavalgele, kuidas pangal siinsel filiaalil polnud tegelikult klientide taustaandmeid. Veelgi enam – ühel juhul aitas pank klienti edasi, teades, et viimane liigutab nende abil kuritegelikku raha.

Kõige tipuks aitas üks panga töötaja kliendil kuritegelikult saadud rahaga tegutseda ja vahelejäämist vältida. Raportöörid nentisid, et pärast seda pandi mitteresidentide äri Eestis küll kinni, ent Taani Danske juhtkond tegi seda liiga uimaselt. 

Täna aga selgus, et tema nimi on Howard Wilkinson, kes tunnistas ajalehele Berlingske, et töötas fondijuhina Danske Marketsis asukohaga Tallinnas 2007 aastast kuni 2014. aasta aprillini ehk lahkus neli kuud pärast oma raporti esitamist. Oma rollist rahapesus jäi Wilkinson Berlingskele vastates napisõnaliseks. "Ütlen lihtsalt nii, et kui oma tegevusele õiguslikust, lepingulisest ja eetilisest perspektiivist tagasi vaatan, siis pole mul öösel uinumisega mingeid raskusi."

Eelmisel nädalal küsis Postimees Finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerilt, mis rolli mängis kogu loo jõudmises siia, kus see praegu on, Eestis olnud vilepuhuja, kes Taani juhtidega ühendust võttis? "Ma arvan, et olulist rolli. Tema roll ei ole väike ka meie tegevuses," vastas Kessler.

Samuti küsis Postimees, miks seisis vihjeandja väljailmumiseni uurimine justkui kivi taga kinni, pärast seda aga hakkas liikuma, aga kui teie käisite, rääkisite ja tegite, siis ei muutunud suurt midagi?

"Finantsjärelevalve on pidev tegevus. 2013. aastal ja ka enne seda tilkus infot kogu aeg. Kogu aeg juhiti tähelepanu, aga tulemust ei olnud, äri käis edasi. Selleks, et sealt edasi ise midagi tegema hakata, on vaja konkreetset infot. Seda me ka saime ja kuna üldine foon oli, et meie varasemad tähelepanujuhtimised pole toonud tulemust, siis läksime vaatama, mis seal majas toimub," vastas Kessler.

Tagasi üles