Uuring: Eesti elanike arvates ei mõjuta tehnoloogia areng nende ametikoha püsimajäämist

Liinitöö

FOTO: Andres Haabu

Enamik Eesti elanikest arvab, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud ametikohad, kuid samas ollakse kindel, et nende endi ametikohta tehnoloogia areng ei mõjuta, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel tehtud uuringust.

«Kuigi 68 protsenti inimestest usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu kaovad mitmed ametikohad, arvab sama palju inimesi, et automatiseerimine ei ohusta nende ametikohta. Vaid kuus protsenti vastanutest arvab, et uute tehnoloogiate mõju nende ametile avaldub juba lähiaastatel ning 20 protsenti usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast,» tutvustas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Kõige rohkem on oma ametikoha püsimajäämises kindlad inimesed, kes töötavad avalikus sektoris ning tööstus- ja ehitussektoris. 76 protsenti avaliku sektori töötajatest ning 68 protsenti tööstuse ja ehituse valdkonna töötajatest ei usu, et nende ametikoht kaob tehnoloogia arengu tõttu. Kaubanduse ja teeninduse valdkonnas on kõige rohkem ehk veidi alla 40 protsendi neid inimesi, kelle arvates on tehnoloogia juba asendanud või asendamas järgnevatel aastatel nende ametikohti.

Ametipositsioonide võrdluses on kõige kindlamad oma ameti säilimises tipp- või keskastmejuhid, ettevõtete omanikud ning tippspetsialistid. Oma töökoha kadumist tehnoloogia arengu tõttu peavad tõenäolisemaks spetsialistid, kontoritöötajad ja klienditeenindajad.

Küsitluses osalenute arvates võivad järgmise kümne aasta jooksul automatiseeritud tööprotsessid, robotid ja tehisintellekt täielikult asendada töötajad, kes tegelevad andmeanalüüsi ja programmeerimisega. Ebatõenäoliseks peetakse seda, et tehnoloogia on võimeline asendama neid, kelle töö on seotud meditsiini, inimsuhete, motiveerimise, loominguga või laste mõistmisega.

«Vaatamata sellele, et suur osa eestimaalastest on kindlad oma töökoha säilimise suhtes, mõistetakse, et pidev enesearendamine ja uute oskuste omandamine annavad tööturul eelised konkurentsis püsimiseks, ning ollakse muutustele avatud,» ütles Voomets.

«Üle poolte vastanutest plaanib oma konkurentsivõime parandamiseks omandada uusi oskusi ning kümnendik vastanutest on juba alustanud õpinguid uute oskuste omandamiseks. Üle kolmandiku küsitletutest on karjääri jooksul asunud tööle valdkonnas, mis nõuab neilt uute oskuste õppimist, ning kolmandik on valmis asuma ametikohale, mis eeldab uusi oskusi,» lisas Voomets.

«Juba täna on võimalik ligi 60 protsenti ametikohtadel automatiseerida kolmandiku jagu tegevusi, ennekõike rutiinsed füüsilised ja vaimsed tegevused. Seega on oluline ja muutub järjest olulisemaks tehnoloogiaga hakkamasaamise oskus. Samaväärselt muutuvad tähtsamaks n-ö pehmed oskused, nagu näiteks probleemide lahendamise oskus, kriitilise mõtlemise oskus, eestvedamine, meeskonnatöö oskus, sest robotitel neid pole,» ütles kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma.

Balti riikide võrdluses on Eestis mõnevõrra rohkem neid inimesi, kes on kindlad oma ametikoha säilimises tulevikus: Eestis on neid 68, Leedus 64 ja Lätis 61 protsenti. Kui Eestis ja Leedus on kõige rohkem oma ametikoha kestvuses kindlaid inimesi avalikus sektoris, siis Lätis on kõige suurem kindlus ametikoha säilimise osas tööstus- ja ehitussektoris. Eestis on võrreldes teiste Baltimaadega rohkem neid inimesi, kes on valmis oma konkurentsivõime säilitamiseks ennast arendama ja uusi oskusi omandama.

Uuringu «Tehnoloogia areng ja selle mõju tööturule» viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Balti riikides uuringukeskus SKDS tänavu juulis. Eestist osales veebiküsitluses kokku 1005 elanikku vanuses 18–74 aastat.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles