Värske riigieelarve: alkoholiaktsiis ei lange, ülejäägist makstakse laene tagasi (5)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Tõniste, Jüri Ratas
Toomas Tõniste, Jüri Ratas Foto: Tairo Lutter / Postimees

Valitsus kiitis heaks ja edastas riigikogule vastuvõtmiseks järgmise aasta riigieelarve, kus on ära jäetud varem plaanitud alkoholiaktsiisi tõus. Samuti on plaan kasutada eelarve ülejääki riigi laenude tagasimaksmiseks.  

Tänasel erakorralisel valitsuse pressikonverentsil andsid järgmise aasta riigieelarvest ülevaate peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Peaminister Jüri Ratas tunnistas, et valitsus arutas eri võimalusi aktsiiside langetamiseks, kuid riigieelarve strateegia pani paika oma piirid. Nii otsustati aktsiisi langetamise asemel ära jätta 1. jaanuariks 2019 plaanitud alkoholiaktiisi tõus. 

«Eesti-Läti piirikaubandus pole normaalne ja majanduslikult mõistlik, seetõttu on aktsiisipoliitikat olnud vaja muuta. Ja seda ka valitsus tegi, jättes ära varem seadustatud aktsiisitõusud,» kommenteeris rahandusminister Toomas Tõniste.

Sotsiaaldemokraadist kultuuriministri Indrek Saare sõnul on tänane valitsus oma aktiisipoliitilisi otsuseid väga radikaalselt korrigeerinud. 

Samas plaanitakse uuest aastast vähendada aktsiisi suuremahulistele gaasi- ja elektritarbijatele.

«Oluline on, et me ei tõsta makse,» toonitas Tõniste. «Minu sõnum oleks maksurahu,» lisas ta. Rahandusministri sõnul kasutatakse eelarve ülejääki laenude tagasimaksmiseks. «Tänaste madalate ja kohati negatiivsete intresside ajastul on mõistlik hoida mõistlikku reservi. Reservi hoidmine täna on kulu, seda tuleb hoida väga konservatiivsetel tingimustel ja ka inflatsioon sööb seda otsast. See, et maksame tagasi varem võetud laene, on täna mõistlik suund,» kommenteeris Tõniste. Samuti peaks riigi võlakoormus 2022. aastaks langema 5,4 protsendini SKPst.

Peaminister Jüri Ratas toonitas, toonitas, et riigikogule antakse üle eelarve, kus vaatab kardetud puudujäägi asemel vastu struktuurne tasakaal ja nominaalne ülejääk 133 miljonit. Riigieelarve koostamisel olid prioriteetideks majanduse areng, rahvaarvu suurendamine, julgeolek ning Eesti inimeste heaolu kasv. Samuti avaliku sektori valdkondade palgakasv politseinikel ja päästjatel. Õpetajate keskmiseks palk peaks tõusma 1500 euroni, kultuuritöötajate ja õpetajate palga alammäär on 1200 eurot. 

Lapsetoetus tõuseb 

Esimese ja teise lapse toetus tõuseb seniselt 55 eurolt 60 eurole. Sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar meenutas, et veel neli aastat tagasi oli selleks summaks 19 eurot. Kolmanda lapse toetus on 100 eurot, millele lisandub 300 eurot paljulapselise pere toetust ehk kokku 520 eurot. Saar toonitas, et oluline on anda lastega peredele järjest suurem kindlustunne. 

Samuti kasvab haigekassa eelarve 180 miljoni euro võrra ning jätkatakse täiendava ravihüvitise maksmist suure ravivajadusega inimestele. 

Riigikaitsesse panustatakse 585 miljoni euroga, mis on Ratase sõnul kindlasti üle kahe protsendi SKP-st. Tõuseb ka tegevväelaste palk ning suurhangetega plaanitakse tugevada riigi sõjalist võimekust. 

Investeeritakse transpordi ja taristu projektidesse, maaelu edendamisse, kultuuri- ja sporditegevusse, rahvusringhäälingu edendamisse  ning põllumajandusse. Samuti Rail Balticu ning Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigu ehitusse. Kohalike omavalitsuste tulubaas peaks kasvama viis protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. «On oluline tagada lastele, kes elavad hajaasustustes, maapiirkondades võrdsed võimalused arenguks,» lisas Saar. «Lapsed on kõik võrdsed, aga need logistilised tingimused, mis on hajaasustustes, on teistsugused,» märkis kultuuriminister. 

Valitsus kiitis täna heaks 2019. aasta eelarve, mille kulutuste maht on 11,31 miljardit eurot. Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.

Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles