SEB fondijuht Endriko Võrklaev nendib, et ülemaailmseid majanduskriise ei saa naljalt lihtsalt ette prognoosida, sest nad pole kunagi ühesugused.
SEB analüütik: joonlauaga uue kriisi algust mõõtmas (2)
26. september 2018, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehman Brothersi kollapsist möödus just kümme aastat. See on muutnud häälekamaks ka küsimused, kas järgmine kriis on juba nurga taga luuramas. Paraku pole majandustsüklid ja finantsturgude kriisid ei riigikogu valimised, mis korduvad iga nelja aasta järel, ega ka Jupiter, mis teeb tiiru ümber päikese alati täpselt 11,86 aastaga.
Maailma võimsamas majanduses USAs on viimase 100 aasta jooksul olnud 18 majanduslangust. Siinkohal on vajalik ka täpsustada, et tehniliselt mõistetakse majanduslanguse (recession) all vähemalt kahte järjestikust kvartaalset majanduslangust.
Keskmine ajavahemik kahe järjestikuse majanduslanguse vahel on olnud neli aastat. Pikim majanduskasvu periood viimase saja aasta jooksul kestis 10 aastat vahemikus 1991–2001, kuid praegune tõusufaas võib selle peagi ületada, sest alates 2009. aastast on kasvufaasil vanust kogunenud juba üle üheksa aasta.
Ehkki Ameerika Ühendriigid on endiselt maailma suurim majandus, ei toimu majanduslangused mujal maailmas alati käsikäes Ameerikaga. Näiteks Jaapanis kestis katkematu tõusufaas kuuekümnendatest üheksakümnendateni ehk üle kolmekümne aasta. Meil on hästi meeles 2008. aasta kriis, mis haaras enamikku suuremaid majandusi ja riike korraga. Sellele eelnenud kriisid pole aga sugugi mitte alati toimunud kõikjal samaaegselt.
Globaliseerunud maailmamajandus on kahtlemata suurendanud üleilmset nakkusohtu, kuid me ei tohiks ära unustada ka regionaalseid kriise. Võib-olla üllatab järgmine kriis meid hoopis sellega, et meie piirkond jääb sellest suuremal määral puutumata?
Inimloomusele on omane klammerduda viimaste meeldejäävate sündmuste külge. Rääkides kriisist meenuvad enamikule 2008.–2009. aasta sündmused. Kriisidel võib olla aga kümneid või sadu eri nägusid. On väga suur erinevus, kas majandus langeb kümme protsenti või vaid protsendi.
Lisaks majanduslangusele on võimalus, et kasv vaid aeglustub. Kümneprotsendilise langusega raugeb ka tugevamate ettevõtete jaks, leebema stsenaariumi korral pääsevad ka liigseid riske võtnud suhteliselt puhtalt.
Tahtmata kuidagi uinutada lugeja valvsust ohtude suhtes, märgiksin siiski, et investori seisukohast on risk alati kahepoolne nähtus. Ka kriisi ootuses riskide vähendamine ja seejärel kriisi tulemata jäämine on risk. Finantsturud üllatavad alati. Pea meeles – alati.