Väikeaktsionärid: Eesti on praegu nagu metsik lääs

Rulett

FOTO: Viktor Drachev/Viktor Drachev/TASS/Scanpix

Eesti seadused on auklikud. Aktsiate ülevõtmise puudulike reeglite valguses on Eesti praegu pigem nagu metsik lääs, mitte aga selge ja mõistliku investeerimiskeskkonnaga Euroopa Liidu riik, kirjutab advokaadibüroo Derling partner ja mitme OEG väikeaktsionäri esindaja Andres Siigur.

Viimastel nädalatel on OEG juhtkonda esindavad advokaadid ajakirjanduses väitnud, et väikeinvestorite väljaostmine on enamikus arenenud riikides täiesti normaalne ja tavaline protsess. Ajakirjanduses on üritatud ka põhjendamatult manada pilti OEG väikeaktsionäridest kui ahistajatest ja Eesti investeerimiskeskkonna kahjustajatest.

On tõsi, et kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on olemas väikeinvestorite väljaostmist puudutavad reeglid. Ei saa ära unustada aga seda, et liikmesriikides on need reeglid väga erinevad ning Eesti lakoonilised ja läbimõtlemata reeglid ei paku aktsiate ülevõtmise korral väikeaktsionäridele teiste riikidega võrdväärset kaitset.

Toon mõned näited. Esiteks, Eestis reeglite järgi määrab nn õiglase hüvitise kindlaks suuraktsionär, kes soovib väikeaktsionäridelt aktsiad ära võtta. On ilmne, et tema tegutseb enda huvidest lähtuvalt. Mitmetes teistes riikides määrab õiglase hüvitise kindlaks kohus. Näiteks Hollandi reeglid näevad ette, et kui suuraktsionär soovib väikeaktsionäridelt aktsiad üle võtta, kontrollib kohus, kas ülevõtmine on lubatav. Samuti määrab kohus ülevõtmisel makstava hinna. Hinna määramiseks võib kohus võta appi sõltumatuid eksperte.

Teiseks, Eesti reeglite kohaselt võivad väikeaktsionärid suuraktsionäri määratud hüvitisega mittenõustumisel kohtus hüvitise suuruse pärast aktsiate ülevõtmist vaidlustada. Reaalne probleem on aga selles, et kohtumenetlus kestab aastaid. Näiteks Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmise järel protsessiti kohtus pea seitse aastat ning alles seejärel tekkis väikeaktsionäridel võimalus kätte saada neile võlgnetav õiglane hüvitis. Selline olukord on normaalsest investeerimiskeskkonnast pehmelt öeldes kaugel.

Eesti reeglite puudulikkus ja probleemid tulevad samuti esile võrdluses Soome ja Rootsi ülevõtmise reeglitega. Nii Soomes kui ka Rootsis toimub aktsiate ülevõtmine suuraktsionäri poolt vahekohtumenetluses, kusjuures see on kordades kiirem kui Eesti kohtumenetlus. Näiteks Soomes kestab selline vahekohtumenetlus enamasti ainult kolm kuni üheksa kuud. Samuti ei toimu vahekohtumenetlus pärast aktsiate ülevõtmist, vaid ikka enne seda. Aktsiate ülevõtmist võib vahekohus lubada küll ka enne lõpliku otsuse tegemist, aga sel juhul peab suuraktsionär andma vahekohtu poolt määratud piisava tagatise.  

Lisaks, Eesti põhiseaduse kohaselt võib omandit omaniku tahte vastaselt võõrandada üksnes õiglase ja kohese hüvitise eest. Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmise näitel on ilmne, et aktsiate ülevõtmisel ei pruugi väikeaktsionärid saada hüvitist kohe ega isegi mitte mõistliku aja jooksul. Teiste riikide reegleid vaadates on ka selge, et Eestil oleks võimalik kehtestada aktsiate ülevõtmise reeglid, mis võimaldaks suuraktsionäril aktsiad üle võtta, aga samas kaitseksid piisavalt ka väikeaktsionäride huve ja võimaldaksid neil saada õiglast hüvitist juba aktsiate ülevõtmisel. Seetõttu on ka küsitav, kas Eesti puudulikud reeglid on üldse proportsionaalsed ja põhiseaduspärased.

Eesti seadused on auklikud. Aktsiate ülevõtmise puudulike reeglite valguses on Eesti praegu pigem nagu metsik lääs, mitte aga selge ja mõistliku investeerimiskeskkonnaga Euroopa Liidu riik.

Tagasi üles