Bussijuhtide varastamiskombele tuli kiire lõpp

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pealinna mehed jäid Läänemaal tasuta bussisõidu korraldamisel hätta.

FOTO: Tairo Lutter

  • Tasuta bussisõidu raha saab otsa enne järgmise aasta lõppu.
  • Priisõit tühjendas kommertsliinide piletitulu.
  • Bussijuhtide skeemitamine on laialt levinud probleem.

Statistika järgi täitusid Harjumaa bussid tasulisest sõidust hoolimata reisijatega lausa üleöö, bussiliiklust korraldava Vello Jõgisoo sõnul on sellel lihtne põhjus: bussijuhtidel kadus võimalus raha endale jätta.

«Bussisõitjate nii suur kasv tuli mulle pisut üllatusena,» tunnistas Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhataja Vello Jõgisoo. Harjumaa on üks neljast maakonnast, kus tasuta saavad sõita nooremad kui 20-aastased ja vanemad kui 65-aastased, teistel tuleb pilet osta. «Eks seda reisijate arvu kergitasid nii lapsed kui vanad, aga ka see, et nüüd kadus bussijuhil võimalus raha oma taskusse panna,» sõnas Jõgisoo.

Ta tunnistas, et bussijuhtide skeemitamine oli veel pool aastat tagasi Harjumaal suur probleem. «Me panime sellepärast bussi kaameradki üles, et juhte teolt tabada, aga see, kuidas neid (kaameraid – toim) lõhuti ja rikuti, on kirjeldamatu,» rääkis ühistranspordikeskuse juht. Ka kopsakad trahvid ei aidanud. Jõgisoo rõõmustas, et bussijuhtide laialt levinud lisateenimisvõimalus on nüüd ajalukku jäänud.

Kuigi bussisõitjate arv Harjumaal on kõvasti kasvanud, on Jõgisoo sõnul vara kaugele ulatuvaid järeldusi teha, sest senistes andmetes ei kajastu koolilaste sõidud. Jõgisoo sõnul on riigi doteeritud liinid saanud sõitjaid juurde nii rongidelt kui ka kommertsliinidelt, mida Harjumaal on arvukalt. «Mõnel kommertsliinil on nüüd sõitjaid kümme protsenti vähem, aga Samat kurtis, et reisijaid on viiendiku võrra vähem,» tõi ta näite. Saku poole sõidab Samatil päevas 25 bussi, riigi doteeritud sõite on aga neli.

Läänemaal jäädi jänni

Ainsana reisijate arvu vähenemisega silma paistnud Läänemaa bussiliiklus on samuti Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse korraldada ja Jõgisoo tunnistas, et ei saanud seal tööga hakkama. «Sellist segadust, et üldse sõita poleks saanud, just polnud, aga mõningad apsud tõesti olid,» nentis ta. Jõgisoo sõnul said probleemid alguse sellest, et Lääne maavalitsuselt saadud graafiku alusel polnud võimalik tööd teha.

«Esimese hooga tegime selle enda kõige parema tunde järgi ringi ja mõned asjad läksid täitsa puusse,» oli Jõgisoo enesekriitiline. Tema sõnul on nüüd koostöös Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linnaga õnnestunud bussiliiklus enam-vähem korda saada. «Lahendada on jäänud veel kolme-nelja inimese soovid, aga ma ei oska öelda, kas suurte bussidega vedades on võimalik seda teha,» ütles ta.

Rahast ei piisa

Kuigi statistika näitab kahekuulist tasuta bussisõitu kui edulugu, ei ole see Jõgisoo kriitilist arvamust tasuta bussisõidust muutnud. «See ainult kinnitab minu arvamust, et suur probleem tekib järgmise aasta teises pooles, kui ühistranspordile lisaraha ei anta,» sõnas ta. Järgmiseks aastaks eraldatakse riigieelarvest tasuta bussisõiduks 42 miljonit eurot, ent Jõgisoo sõnul sellest ei piisa. «Juurde pole just palju vaja, aga sellest summast jääb puudu,» kinnitas ta.

Tagasi üles