Microsofti arenduskeskus – suuruselt linn, eelarvelt riik

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

E24 külastas läinud nädalal USAs Redmondis asuvat Microsofti peakorterit ja arenduskeskust, mis oma suuruselt meenutab väikelinna, oma arenduseelarve mahult aga pigem mõnda väikeriiki.

Microsofti nimi ja tema põhitegevus tõenäoliselt pikemat tutvustamist ei vaja ning enamik inimesi teab, et tegu on maailma ühe tuntuima tehnoloogiaettevõttega, mis on välja töötanud näiteks Windowsi tarkvaraplatvormi ja Xbox 360 mängukonsooli. Ning loomulikult teatakse ka seda, et korporatsiooni üks loojaid Bill Gates on tänu ettevõttele olnud pikki aastaid maailma rikkamaid inimesi.

Ameerika Ühendriikides võivad paljud mõõtkavad eestlasele esmapilgul hoomamatud tunduda. Sama võib tõenäoliselt öelda ka Microsofti campuse ehk tehnoloogialinnaku kohta, kuhu on koondunud ettevõtte peamine arendusvõimekus koos tuhandete oma ala tippspetsialistide, -teadlaste ning –inseneridega.

Tegelikult võibki Microsofti Redmondis asuvat arenduskeskust pidada omaette linnaks, kus asub ohtralt hooneid, parklaid ja tänavaid.

Samas on võrdlus väikelinnaga igati kohane ka inimeste arvu silmas pidades: igal hommikul alustab seal tööd umbes 40 000 inimest.

Kokku on Microsofti campuses ca 70 hoonet või hoonekompleksi ning ettevõtte töötajate tarvis on sinna rajatud ka näiteks jalgpalli-, korvpalli- ja võrkpalliväljakud, samuti spordikompleks, millel on Microsofti töötajate näol üle 20 000 kliendi.

Tegelikult on Microsofti olulisust ja mõju tunda pea kõikjal Seattle’i piirkonnas. Näiteks Seattle’i satelliitlinnas Bellevue’s hakkavad külastajale esmalt silma mitmed kõrghooned, millel ilutseb Microsofti nimi. Ühes sellises, umbes 25-korruselises kõrghoones asub näiteks divisjon, mis tegeleb ettevõtte poolt loodud interneti otsingumootori Bing arendamisega.

Liikluspildis hakkavad aga silma arvukad shuttle’id  - väikebussid, mis hoolitsevad selle eest, et transporti vajavad Microsofti töötajaid hommikul tööle ning õhtul töölt koju saaksid.

See, et suurkorporatsioonid enesele aktiivselt üle terve maailma helgeid päid ja tippspetsialiste otsivad, pole kellelegi saladus. Loomulikult pole ka Microsoft mingi erand, mistõttu võib Redmondi mõnes mõttes võrrelda tõelise rahvaste katlaga, kus töötab inimesi tõenäoliselt kõikjalt maailmas.

Ühtlasi on nimetatud tehnoloogialinnak koht, kus arendatakse erinevaid Microsofti tehnoloogiad, millega on tõenäoliselt enamik arvutikasutajaid kokku puutunud - olgu selleks siis Microsoft Windowsi või Office’i tarkvaraplatvormide perekonnad, Xbox’i mängukonsool koos vms.

Samas toimub selle tehnoloogialinnaku erinevates arendusüksustes pidev olemasolevate lahenduste uuendamine ning uute tehnoloogiate väljatöötamine. Nagu erinevate arendusprojektide puhul ikka, jääb osa nendest tehnoloogiatest vaid arendaja ehk Microsofti teada, ega pruugi kunagi jõuda suuremate masside kasutusse.

Osa uusi tehnoloogiaid jõuab seevastu varem või hiljem ka laiema kasutajaskonnani ning teatud osa väljatöötatud lahendustest on alles sellises arengujärgus, et nende kasutamine võiks massidesse jõuda näiteks alles 5-10 aasta pärast, kuna turg pole nende laiemaks kasutuselevõtuks lihtsalt veel valmis.

Seetõttu pole ka midagi imestada, et Microsoftil kulub aastas erinevate uurimis- ning arendusprojektide peale ca 9 miljardit dollarit. Rahaliselt on see suurusjärk võrreldav Eesti riigi ühe aasta eelarvega.

Samas on sellised rahalised suurusjärgud ettevõtte mastaapi arvestades ka loomulikud. Erinevaid divisjone ja arendusüksusi on ettevõttel Redmondis kümneid, olgu selleks siis näiteks erinevate tarkvaratoodete juurutamine või siis hoopis riistvara, näiteks arvutihiirte ja –klaviatuuride disainimine.

Microsofti peakorteri külastamise juures oli osalejate üheks suurimaks lootuseks see, et ettevõte jagab veidi detailsemat infot ka oma uue operatsioonisüsteemi Windows 8 kohta. Selles osas tuli külastajail siiski pettuda - kuigi erinevates tehnikaveebides on Windows 8 ja selle võimaliku turule jõudmise kohta liikunud erinevaid kuuldusi, ei avanud Microsofti esindajad ühtegi täiendavat kaarti, ega kommenteerinud ka kuulujutte.

Mis puudutab Microsofti ja Nokia koostöö tulemusena hiljuti turule jõudnud Nokia Windows telefonide edasisi arenguid, jäid ettevõtte esindajad ka nendel teemadel kidakeelseks. Küll lohutati osalejaid sellega, et kuigi mitmetes riikides tuleb uusi Nokia Lumia sarja Windows Phone telefone veel mõnda aega oodata, jõuavad need lõpuks ka väiksematesse riikidesse nagu Eesti.

Mõnevõrra kauem võtab asi aega aga seetõttu, et paljude riikide keeleversioonid uutele telefonidele pole veel valmis ning n-ö poolikut toodet ei soovi arendajad klientidele pakkuda.


*Redmondi sõidu kulud kattis Microsoft

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles