Lahendus 100 miljonile plekkpurgile? Automaadid hakkavad Läti taarat tasuta vastu võtma

Lätist toodud õllepurgid.

FOTO: Marko Saarm

Eesti Pandipakend ja kauplused kavatsevad peagi välja tulla lahendusega, mis võimaldaks inimestel Lätist toodud pandimärgistuseta taarat tasuta Eesti automaatidesse pista.

Massiline piirikaubandus on tekitanud olukorra, kus aastas tuuakse Läti alkoholipoodidest hinnanguliselt 100 miljonit plekkpurki, mis kahetsusväärselt tihti jõuavad Eesti metsade alla. Põhjuseks see, et Lätist toodud pudeleid ja purke meie taaraautomaadid vastu ei võta.

See on tekitanud palju peavalu Eesti Pandipakendile, mis pakendite taaskasutusse suunamise eest vastutab. Asutuse juht Kaupo Karba ütles, nad räägivad praegu Eesti suuremate jaekettidega, et viimased ka Läti purke ja pudeleid vastu võtma hakkaks. «Tehniline võimekus on meil ja kauplustel olemas, praegu täpsustame detaile,» selgitas Karba. Ideaalis võiks esimene selline automaat alustada aasta lõpus, pärast mida laieneks see üle Eesti.

Erinevalt Eesti taarast aga Läti plastpudelite ja plekkpurkide eest raha ei saaks. Seega tekib küsimus, mis on inimese motivatsioon suurte taarakottidega automaadi juurde jalutada. Karba selgitas, et parem lugu on ilmselt nendega, kel on kodus mõlemast riigist ostetud pakendeid. Kuna nemad lähevad Eesti taarat nagunii viima, on neil lihtsam kaasa võtta ka lõunanaabrite taarat. 

Keerulisem on aga nendega, kel kodus ainult Läti taara. «Neid automaadi juurde saada on raskem, kuna neil puudub lisastiimul 10 sendi näol,» vihjas Karba sellele, et nemad jääks pärast käiku tühjade kätega. Siiski usub ta ka sellesse, et paljud Eesti inimesed on järjest keskkonnateadlikumad ja panustavad taaskasutusse. 

Karba ütles, et Eesti õlletootjate andmetel tuuakse aastas lõunanaabrite kauplustest Eestisse hinnanguliselt 100 miljonit plekkpurki. Kui palju sellest loodusesse jõuab, pole täpselt teada. Karba sõnul ütlevad nende jäätmekogujatest partnerid, et alumiiniumpurkide hulk on veidi suurenenud, kuid see ei kata kaugeltki kogu mahtu.  

100 miljonit pakendit taaskasutusse

Eesti Pandipakend on sel suvel taaskasutusse suunanud enam kui 100 miljonit ühekordse kasutusega pandi alla kuuluvat joogipakendit. 

Kõige rohkem tagastati pandi alla kuuluvatest joogipakenditest plastpudeleid: pandipakendite käitluskeskusesse jõudis 49,5 miljonit plast-, 40,5 miljonit metall- ning pea 11 miljonit klaaspakendit. Kokku suunas Eesti Pandipakend tänavu suveperioodil (mai kuni august) taaskasutusse 16 protsenti rohkem pandipakendeid kui eelmise aasta samal perioodil.

2018. aasta maist augusti lõpuni pandi turule 116,6 miljonit ühekordse kasutusega pandipakendit. Pikalt kestnud suvise kuumalaine tõttu suurenes oluliselt müüdud pudelivee hulk. Võrreldes eelmise aasta augustiga kujunes müüdud kogus 24 protsenti suuremaks. Suve viimane kuu oli positiivne ka kõikide tagatisrahaga koormatud pakendiliikide müügitulemustele – suurenes nii plast-, metall- kui ka klaaspakendite müük, seda kokku 37 protsendi ulatuses. 

Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 342 tootjat/maaletoojat ning 800 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta.

Tagasi üles