Riik maksab ääremaal töötaja palkamise kinni

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

FOTO: EERO VABAMÄGI / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kuigi Eestis on töötuse määr viimase 10 aasta madalaim, ei rahulda see praegust valitsust, kes läheb ääremaadele toetama ligi 400 uue töökoha loomist.

Järgmise aasta jaanuarist rakendub Ida-Virumaal, Valgamaal, Võrumaal ja Põlvamaal töökoha loomise toetus. See tähendab, et kui seal tegutsev ettevõte palkab vähemalt viis töötut, maksab riik talle töötaja palgast poole kinni.    

Iseenesest pole tegu mingi uue asjaga. Sama programmiga tuli Taavi Rõivase valitsus välja Ida-Virumaal 2016. aasta lõpus, kui nafta maailmaturuhind oli madal ja sealsed tööstusfirmad olid raskustesse sattumise tõttu koondanud sadu inimesi.

Samas nüüd, kaks aastat hiljem, on Eestis peaaegu täistööhõive ehk kõik, kes saavad ja tahavad töötada, seda ka teevad. Ettevõtjad ei kurda selle üle, et pole tööd anda, vaid selle üle, et pole inimesi, kes töö ära teeks. Selles valguses paistab riigi initsiatiiv lahtisest uksest sisse murdmisena.  

Tallinn rikas, Valga vaene

Programmi välja käinud tervise- ja tööminister Riina Sikkut nõustus, et see võib esmapilgul kummalisena paista. Samas osutas ta statistikale, mille kohaselt on Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis töötuse tase olnud läbi aastate kaks korda kõrgem kui Eestis keskmiselt. Näiteks Ida-Virumaal oli eelmise aasta lõpu seisuga registreeritud töötuid üle 6000. «Eesti areng ei ole ühtlane, valitsevad väga suured käärid,» ütles minister. «Need kohad vajavad rohkem riigi tuge.»

Sikkut rääkis, et Ida-Virumaal on pärast kohaliku tööstuse sulgemist ja restruktureerimist püsinud kõrge pidev tööpuudus ja madal ettevõtlikkus. Kagu-Eesti maakondi iseloomustab aga «vanakooli» ja tööjõumahukate tootmisharude suur osatähtsus, samuti madala lisandväärtusega väikeettevõtlus, lisas ta.

Sikkuti sõnul on mõlemas piirkonnas probleemiks noorte lahkumine, samuti on seal palju vanemaealisi, vähenenud töövõimega ja spetsiifiliste oskusteta töötajaid. Seetõttu tuleb riigil sekkuda ning anda tööandjatele lisamotivatsiooni, et nad sinna investeeriks ja uusi töökohti looks.

Peale selle leidis minister, et üks töötuse põhjus võib olla ka madal palk, mida sealsed ettevõtted maksavad. Ta tõi näite Võrumaalt, kus üks kohalik saekaater pidi uksed kinni panema, kuna ütles, et pole võimalik töötajaid leida. «Aga mis te arvate, kui palju ettevõte töölistele maksis?» küsis Sikkut. «Umbes 570 eurot kuus. Sellise palgataseme juures ei ole ma kindel, et asi on vaid töökäte puuduses.»

Seetõttu on seekordses toetusskeemis nõue, mis ütleb, et ettevõtja saab toetust vaid juhul, kui palgatatud töötajale makstakse vähemalt 1,5 kordset miinimumpalka ehk 750 eurot kuus. «Me ei taha toetada kõige madalama palgaga töökohtade loomist,» selgitas Sikkut. Eelmise Ida-Virumaa toetuse kõige nõrgem kohti oligi ministri sõnul see, et inimestele maksti liiga vähe palka. «Seekord tahame seda vältida ja luua täisväärtuslikumaid töökohti, mis toetavad ka piirkonna arengut pikaajalisemalt,» märkis minister.

Oluline vahe on ka selles, et kui eelmine kord tuli toetuse saamiseks palgata korraga 20 inimest, siis nüüd on tingimusi lõdvendatud ja piisab ka vähemalt viie inimese tööle võtmisest. Selle taga on eelkõige Kagu-Eesti väiksemad ettevõtted, kes ei ole suutelised korraga väga palju inimesi palkama.

Kokku toetab riik piirkondi kolme aasta jooksul umbes 1,5 miljoni euroga, lootes sellega juurde luua 360 töökohta.

Liiga karmid nõuded

Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa ettevõtjad, kellega Postimees rääkis, olid toetuse suhtes üldiselt positiivselt meelestatud. Ida-Virumaa tööstusparkide juht, sealseid olusid hästi tundev Teet Kuusmik ütles, et kuna kohalik põlevkivisektor ja töötlev tööstus investeerivad jõuliselt tehnoloogiasse ja automatiseerimisse, tuleks tööta jäänud inimestele leida uued töökohad.

Tema sõnul võiks töökoha loomise toetus ideaalis meelitada Ida-Virumaale isegi uusi ettevõtteid, kes on nõus sinna investeerima. «Me konkureerime investeeringute pärast teiste piirkondade ja riikidega, mistõttu sellised riiklikud toetused tööstusinvestoritele on konkurentsiküsimuse oluline osa,» märkis ta. Kuusmik lootis, et kui uus ettevõte Ida-Virumaale investeerib, on uute uutel töökohtadel palganumber juba oluliselt kõrgem kui 750 eurot.

Kagu-Eesti ettevõtjate nõustaja ja seal kandis mitmeid ettevõtteid püsti pannud Kuldar Leis märkis, et riigil on küllalt vähe konkreetseid ja arusaadavaid hoobasid, millega maapiirkondade ettevõtlust elavdada. «Töökoha loomise toetus on üks mõistlikum variant,» leidis mees, põhjendades, et praegu on tööjõumaksud niivõrd kõrged, et iga ettevõte peab hoolega mõtlema, kas võtta töötajaid juurde või mitte.

Kuigi palganõuet pidas Leis mõistlikuks, võib tema sõnul probleeme tekkida viie töötaja nõudega. Kui näiteks kohalikele suurtel puidutööstustel poleks nõuete täitmine eriline probleem, siis väiksematel firmadel, kes toetust tegelikult vajaksid, võib viie töötaja palkamine üle jõu käia, selgitas Leis. Seetõttu langetaks ta piiri isegi ühe või kahe töötaja peale. «Oluline, et toetuse saaksid arvestada ka väiksed, mitte ainult suured,» märkis ta.

Lisaks peab toetuse taotlemine olema Leisi sõnul ettevõtja jaoks arusaadav. «Kõikvõimalikud lisapiirangud ja bürokraatia peletavad ettevõtted riigi meetmetest eemale,» lõpetas mees.

Mis on töökoha loomise toetuse saamise tingimused?

Toetust saab tööandja, kelle juures asub kahe järjestikuse kuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes on arvele võetud Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning kes ei ole viimase poole aasta jooksul töötanud.

Lisaks makstakse toetust iga täiendavalt tööle võetud töötu eest.

Tööle võetud inimese kuine brutokuupalk peab olema 1,5-kordne miinimumpalk ehk praeguse seisuga 750 eurot.

Toetust makstakse 12 kuu eest, kuni 24 kuise perioodi jooksul. See peaks võimaldama tööandjale täiendavat paindlikkust, kuna toetust saab kasutada ajaliselt hajutatuna.

Riik maksab ettevõtjale toetuseks 50 protsenti töötaja brutopalgast. Ehk kui firma maksab töötajale 1000 eurot palka, saab ta riigilt 500 eurot toetust.

Toetuse ülempiir on kahekordne töötasu alammäär ehk 1000 eurot. Ehk kui töötaja palk on 2500 eurot, oleks tema toetus ikkagi 1000 eurot.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles