Danske nõukogu esimees: meil on kahju

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Danske panga nõukogu juht Ole Andersen.

FOTO: Eero Vabamägi

Eile pärast Danske rahapesuraporti avalikustamist andis Postimehele intervjuu panga nõukogu esimees Ole Andersen​, kelle sõnul neil Aivar Rehega vaikimiskokkulepet ei ole ning neil on väga kahju, et selline asi Eestis juhtus.

​Väga palju on juttu olnud Danske rahapesujuhtumi pöördepunktist, 2013. aasta vihjeandjast. Mida teie arvate, kui vihjeandja ei oleks suud lahti teinud, kas me räägiksime praegu nendest sündmustest, mis Danske pangas aset leidsid?

Ma tahaks loota seda. Eesti finantsinspektsioon oli juba pööranud tähelepanu mitteresidentide kontodele Eestis. Seega ma loodan – kuid see on kõigest spekulatsioon –, et oleksime saanud asjale jälile mõnel teisel viisil.

Raportis mainiti, et 42 inimest on kahtluse all, kuid kuriteoteade on esitatud kaheksa inimese osas. Miks nii vähe?

Mina ise ei ole seda juurdlust läbi viinud. Selle taga oli väga suur meeskond ja nad on kindlaks teinud, et 42 endise töötaja osas tuleb ametivõime teavitada. Kaheksa osas neist olid süüdistused nii tõsised, et need tuli edasi anda politseile. Kuid üksikjuhtumitest ma rääkida ei saa.

Seega, see arv võib veel kasvada?

See on puhas spekulatsioon, seega ma ei tea. Küll aga võin ma kinnitada, et juurdluse läbiviijad juhinduvad sellest, et kui on midagi, millest tuleks avalikkusele teada anda, siis seda ka tehakse.

Endine Eesti filiaali juht Aivar Rehe on vaikinud üle aasta. See on tekitanud nii mõningaidki spekulatsioone. Kas teil on temaga mingisugune kokkulepe, et ta vaikiks?

Ma saan küsimusest aru, kuid kahjuks pole mul voli üksikisikute kohta kommentaare jagada. Seega ma ei saa kahjuks teie küsimusele vastata.

Üks väide on, et selleks, et te ei teeks temast patuoinast, tuleb tal vaikida.

Ma ei usu, et meie pank on sõlminud mingeid ebaeetilisi kokkuleppeid. Seega ma kahtlen selles väites. Ma ei ole küll näinud temaga sõlmitud kokkuleppeid, kuid ma ei usu, et seal midagi sellist oleks.

Olete teatanud, et annate tulu, mis teenisite Eesti filiaalist, heategevuseks. Kas midagi sellest rahast tuleb ka tagasi Eestisse?

Me ei ole seda veel otsustanud. Küll aga saan öelda, et oleme öelnud, et kogu kasum, mis me 2007–2015 teenisime, hinnanguliselt 200 miljonit eurot, lähevad eraldiseisvatesse fondidesse, mis võitlevad kriminaalse tegevusega, sh rahapesuga. Me teadvustame, et see on midagi, mis on leidnud aset Eestis.

Me võtame täieliku vastutuse. Juhtides väikeses Eesti riigis panka, mis ei ole vastanud ei Eesti ühiskonna seatud ootustele ega meie enda väärtustele ning sellele, kuidas me tahame äri ajada.

Hetkel on see jäänud veel arutelu tasandile, millistesse geograafilistesse piirkondadesse seda raha suunata. See ei ole minu otsustada, vaid selle jaoks on eraldi komisjon.

Milline riik on suurema mainekahju saanud – Eesti või Taani?

Ma ei taha võrrelda. Oleme Taanis väga suure meediasurve ja tähelepanu alla sattunud. Muidugi ise oleme selle olukorra tekitanud. Palju kriitikat on tulnud ka poliitikutelt ja aktsionäridelt ning see kõik on õigustatud. Kui rääkida aga Eestist, siis me väga kahetseme juhtunut ja võtame täieliku vastutuse.

Oleme juhtinud Eesti-suguses väikeses riigis panka, mis ei ole vastanud ei Eesti ühiskonna seatud ootustele ega meie enda väärtustele ning sellele, kuidas me tahame äri ajada. Me väga kahetseme, see on olnud täiesti vastuvõetamatu nii meile kui meie aktsionäridele.

Tagasi üles