/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2018/09/04/11378077t1h93d2.jpg)
Täna avaldas Danske pank rahapesuohuga seotud sisejuurdluse tulemuste kokkuvõtte. Ühtlasi selgus, et tippaastal teenis panga Eesti filiaal kolm neljandikku oma kasumist mitteresidentide ärist. See annab alust eeldada, et kui ulatuslik rahapesu Danskes toimus, siis oli see pangale majanduslikult väga kasulik. Täna teataski pank, et loobub ligemale 200 miljonist tolle ajaga teenitud tulust.
Mitteresidendid on lihtsamalt öeldes kliendid Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest. Panganduses on käibetõde, et mitteresidentide äriga kaasneb kõrge risk – tõsi – see risk ei tähenda veel automaatselt rahapesu.
Danske Eesti teenis kõrgajal, aastatel 2011–2013, igal aastal pea 60 miljonit euro kasumit (makse arvestamata). Enne mitteresidentide äride sulgemist suutis pank teenida maksueelset kasumit pea 260 miljonit eurot.
Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on öelnud, et 2014. aastal lubas pank inspektsioonile, et hakkavad mitteresidentide ärisid sulgema. Kuid see ei toimunud inspektsiooni silmis rahuldavas tempos. Pärast uut hoiatust sulges Eesti filiaal mitteresidentide kontod lõplikult alles 2015. aasta lõpuks.
Just 2014. aastal tegi Danske Eesti kasum ja käive suure kukkumise ning täiendav kukkumine leidis aset järgmiselgi aastal. Seega kukkus pärast residentide äri sulgemist Eesti filiaali teenistus 3,5 korda
Arvestada muidugi tuleb, et 2015 oli ka aasta, mile pank teatas jaeklientide äri lõpetamisest (lõplik sulgemine leidis aset 2016).
Täna avaldatud raport vahendab veel, et Danske pank pidi olema Eesti haru mitteresidentide kahtlaselt kõrge kasumi osakaaluga kursis juba 2013. aastal.
19. juunil 2013 juhtkonna koosolekuks valmistatud slaidiesitlusest leiab lause: «35 protsenti Eesti kasumist toovad Venemaa kliendid.» Nimetatud asjaolu on sellel slaidiesitlusel nimetatud märkimisväärseks ohuks.
Raport vahendab, et ohumärgid olid ilmselged ning neile tulnuks reageerida.
Kuna pank ei suuda kindlalt hinnata, kui suures mahus kahtlaseid tehinguid Eesti üksuse mitteresidentidest kliendid perioodil 2007–2016 tegid, on Danske juhatus otsustanud annetada 1,5 miljardit Taani krooni ehk liigkadu 200 miljonit eurot, teatas pank.
Summa annetatakse sõltumatule sihtasutusele, mis asutatakse selleks, et toetada ettevõtmisi, mis on suunatud rahvusvahelise finantskuritegevuse, sealhulgas rahapesuga võitlemiseks – muuhulgas Taanis ja Eestis.