Jagamismajandusteenuste kasutajaid tekib Eestis kiiresti üha juurde

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Airbnb.

FOTO: JOHN MACDOUGALL/AFP

16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis sellel aastal 89 protsendini, mida on üks protsent enam kui aasta tagasi, teatas statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus neli ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus kolm protsendipunkti.

Kodune internetiühendus oli 91 protsendil leibkondadest, mida on kaks protsendipunkti enam kui möödunud aastal. Kodune internetiühendus oli peaaegu kõigil (99 protsenti) lastega ning 87 protsendil lasteta leibkondadest. Internetiühenduse liikidest oli kodus valdavalt juhtmega või juhtmevaba internetiühendus, mis oli 89 protsendil internetiühendusega leibkondadest. Mobiilne internet oli aga 81 protsendil internetiühendusega leibkondadest.

Viimase kolme kuu jooksul kasutas internetti 98 protsenti 16–54-aastastest internetikasutajatest. Kõige enam kasvas internetikasutajate osatähtsus 65–74-aastaste vanuserühmas, tõustes 53 protsendilt 59-le. Digilõhe noorima (16–24-aastased) ja vanima (65–74-aastased) vanuserühma vahel kahanes 41 protsendipunktini. Igapäevaselt kasutas internetti 92 protsenti internetikasutajatest.

16–74-aastaste internetikasutajate seas kümnest üheksa kasutas internetti e-kirjade saatmiseks või lugemiseks, internetipanga toiminguteks ning info otsimiseks toodete / teenuste kohta. 69 protsenti internetikasutajatest vaatas internetis videosid (filmid, muusika jm) ning 66 protsenti kuulas muusikat.

Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiiliäpi kaudu sõiduteenust (nt Taxify/Uberi kaudu) iga neljas ning majutusteenust (nt Airbnb.com kaudu) iga viies internetikasutaja. Viimase 12 kuu jooksul saatis avaliku sektori asutustele taotlusi või esitas andmeid (nt e-tuludeklaratsioon) 81 protsenti ning otsis veebilehelt või mobiiliäpist infot 78 protsenti internetikasutajatest.

Viimase 12 kuu jooksul ostis või tellis internetist mõne toote / teenuse 68 protsenti internetikasutajatest, mida on kolm protsendipunkti enam kui 2017. aastal. Internetti kasutavatest naistest tellis internetist 71 protsenti, meestest vastavalt 65 protsenti. E-kaubanduse kasutajate seas suurenes internetist rohkem kui viiel korral tellinute osatähtsus, mis kasvas aastaga nelja protsendipunkti võrra ehk 23-lt 27-le.

Valdavalt telliti tooteid / teenuseid Eesti müüjatelt (85 protsenti e-kaubanduse kasutajatest). Viimasel aastal suurenes viie protsendipunkti võrra väljaspool Euroopa Liitu paiknevatelt (nt USA, Hiina) müüjatelt tellimine. Kõige enam telliti internetist kindlustuspoliise (66 protsenti), reisi- ja majutusteenuseid (63) ning ürituste pileteid (58).

Eestis oli 13 protsenti ettevõtteid, kus 2018. aastal töötas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialist. IKT-spetsialiste üritas värvata või värbas alla kümnendiku (kuus protsenti) ettevõtteist, neljal protsendil ettevõtteist oli raskusi IKT-spetsialisti leidmisel. Paraku ei näita IKT-spetsialistide arv eelneva aastaga võrreldes kasvutrendi vaid pigem mõningast langust. Ühelt poolt on see seletatav asjaoluga, et 2017. aastal 13 protsendist IKT-spetsialiste värvanud või värvata üritanud ettevõttest enam kui pooled olid raskustes nende leidmisel.

Teisalt on pilveteenuste näol turule tulnud lahendused, mis võimaldavad tark- ja riistvara või nende kombinatsioone rentida või kasutada serveriruumi failide säilitamiseks ja salvestamiseks. Selliste teenuse kasutamine võimaldab ettevõttel hakkama saada ka IKT-spetsialistideta, kuna pilveteenuseid haldavad ja monitoorivad teenusepakkuja spetsialistid.

2018. aastal soetas tasulisi pilveteenuseid kolmandik Eesti ettevõtteist. Enimlevinud pilveteenuseks on finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamine ja salvestamine ning e-postiteenused. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info ja side valdkonna ettevõtted, kes on ise ka pilveteenuste pakkujad.

2018. aastal koguti IT-uuringuga ettevõtetelt esmakordselt infot ka kolmemõõtmelise printimise tehnoloogia kasutamise kohta. Kuigi 3D-printimine pole enam uus teema, ei ole selle kasutamine ettevõtluses väga levinud. Küllap on põhjus selles, et tehnoloogia pole odav, samuti piirdub kasutusel olev tehnoloogia peamiselt plastikuga, kuigi ülikoolides on tehtud juba katsetusi ka metallist objektide 3D-printimisega.

Uuringu tulemustest selgub, et kaks protsenti Eesti ettevõtteist on kasutanud 3D-printimist. Enim on tehnoloogiat kasutatud info ja side, töötleva tööstuse, tervishoiu ja kaubanduse valdkonna ettevõtted. Peamiselt kasutati 3D-printimist ettevõtte enda tarbeks mudelite või prototüüpide valmistamisel või tootmisprotsessides.

Uuringu andmetest selgub, et tööstusroboteid on kasutanud kolm protsenti ja teenindusroboteid ligi üks protsent Eesti ettevõtteist. Enim on teenindusroboteid kasutanud 250 ja enama töötajaga suurettevõtted. Töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtted on teenindusroboteid kasutanud nii ladude käitlussüsteemides kui ka monteerimistöödel. Teenindusroboteid kasutanud ettevõtteist 35 protsenti kasutas neid klienditeeninduses (näiteks klientide teavitamisel, kaupade paigutamisel, tooteinfo edastamisel).

Tagasi üles