Pangad maksid riigile 12 miljonit eurot avanssi

Coop Panga juht Margus Rink on üks neist, kes avansilise tulumaksu süsteemi kritiseerib.

FOTO: Mailiis Ollino

Tänavu septembris tuli pankadel esmakordselt tasuda riigile krediidiasutuste avansilist tulumaksu, mida laekus Maksu- ja tolliametile (MTA) tähtajaks 12,2 miljonit eurot.

Avansiline tulumaks tähendab, et pankadel tuleb tasuda riigile igas kvartalis teenitud kasumi pealt 14 protsenti tulumaksu. Kui pank hakkab hiljem dividendi maksma, võetakse avanssi arvesse ja sellelt omakorda tulumaksu tasuma ei pea. Kui aga pank kasumit ei jaota, jääb raha riigile.

Kui lüüa kokku Eestis tegutsevate pangagruppide teise kvartali kasum, pidanuks maksu laekuma paar miljonit rohkem, 15 miljonit eurot. Samas tuleb arvestada sellega, et maksustatud on ainult krediidiasutuse tegevusloa saanud äriühing. See tähendab, et kui pangagruppi kuulub ka IT või kindlustusettevõte, siis selle kasumi pealt maksu tasuma ei pea.

Avansiline tulumaks on pälvinud suurt kriitikat Eestis tegutsevatelt väikepankadelt, kes nimetasid seda sisuliselt ettevõtte tulumaksu taastamiseks. Põhjus on selles, et kasvavad pangad nagu Coop ja Inbank ei kavatse lähiaaastatel omanikule dividendi maksta, mistõttu annavad nemad 14 protsenti oma kasumist lihtsalt riigile.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Kaarel Eller ütles, et krediidiasutuste avansiline tulumaks on suunatud krediidiasutuste konservatiivse dividendipoliitika ja riigi fiskaalpoliitiliste eesmärkide tasakaalustamisele.

«Mõistame, et kasvufaasis krediidiasutused võivad tajuda uue süsteemi mõju tugevamini, kuid mööname, et Euroopa Liidu nelja vabaduse põhimõtte valguses ei olegi võimalik kohelda kodumaiseid ja välispanku erinevalt,» selgitas ta.

Tagasi üles