Tööandjad: me ei tohi teha Eestist abituse õppimise meistriklassi

Toomas Tamsar. Foto: TOOMAS TATAR / PM/SCANPIX BALTICS

Eesti tööandjate sõnul ei tohi riik maha jätta väetimaid ega neid, kes ei saa ise hakkama, kuid me ei tohi ka kujundada oma riigist abituse õppimise meistriklassi.

Eesti Tööandjate Keskliit tuli välja manifestiga, kus arutleb, mis on Eesti ees seisvad põhiküsimused ja ülesanded ning teeb selle põhjal ettevõtjatele, töötajatele ja poliitikutele ettepanekud, kuidas neid saavutada. 

Tööandjate sõnul on Eesti suurim väärtus meie inimene. «Iseseisvus ja vabadus tähendab vastutust. Mitte kõik ei suuda seda vastutust ühtmoodi kanda ja arenguga kaasa minna. Neile tuleb abiks olla,» seisis manifestis.

Seega leidsid tööandjad, et riik ei jäta kedagi maha, aga ta ei tohi soodustada ka õpitud abituse teket. «Meil on vaesust rohkem, kui me seda näeme või näha tahaksime. Me ei tohi jätta teel maha väetimaid ega neid, kes ei saa ise hakkama, kuid me ei tohi ka kujundada oma riigist abituse õppimise meistriklassi. Eesti töötava rahva loodavat rikkust ei tohi jagada vae­suse likvideerimise sildi all laiali poliitikute lemmikrühmadele.»

Lasteaiariigi pealetung

Manifestis seisab veel, et Eesti majanduspoliitika on liberaalne ja selle ülim väärtus on indiviidi vabadus. Riigi ülesanne on see vabadus tagada, sekkudes inimeste ellu ja ettevõtlusse nii vähe kui võimalik.

«Ettevõtjatele peab jääma ettevõtlusvabadus ja inimestele nende isiklik vabadus. Siiski hakkab Eestis vabaduse ja vastutuse riik asenduma nii-öelda lasteaiariigiga. Seepärast tuleb iga kord, kui kaalutakse riigi sekkumist, teha selle põhjendamiseks enne süvaanalüüs, vastates selgelt küsimusele, mis saab siis, kui riik ei sekku,» kirjutavad tööandjad.

Tööandjad tegid hulga ettepanekuid tööturu, riigi majandusarengu, maksunduse ja hariduse vallas, kuidas elu Eestis nende hinnangul paremaks saab muuta. 

Riigitöötajaid liiga palju

Tööandjate sõnul tuleb üha enam rakendust leida nii Eesti eakatele kui ka vähenenud töövõimega elanikele. Avaliku sektori tööta­jad on hea kvalifikatsiooniga, kuid neid on liiga palju: 133 000 inimest ehk ligikaudu 21 protsenti töötajaskonnast.

Seetõttu on nende ettepanek vähendada avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul 3000 võrra aastas. «Nii vabaneb tööjõudu erasektori jaoks, kelle roll avalike teenuste pakkumisel võiks samuti suureneda,» selgus manifestist.

Lisaks peavad tööandjad oluliseks, et kujuneks Eestist välismaa talentide tõmbekeskus. Nende soov on, et kaotataks spetsialistide (keskmisest kõrgemat palka saavate töötajate) sisserände piirarv, et soodustada nende Eestis ametlikult töötamist.

Hävinenud maksumoraal

Maksude koha pealt ütlesid tööandjad, et viimaste aastate pidevad maksumuudatused on kõigi maksumaksjate seas külvanud segadust ja umbusku riigi suhtes. «See on hävitanud moraali ja mõjunud halvasti kogu riigi maksulaekumisele. Maksudega katsetamine tuleb lõpetada.»

Muuhulgas nägid nad probleeme tänases sotsiaalmaksus, mis on suurim riigi loodud takistus töökohtade loomisel. Nende ettepanek on kehtestada sotsiaalmaksulagi eesmärgiga muuta Eesti tipptalentide jaoks atraktiivsemaks. Samuti sooviksid nad jagada sotsiaalmaksu tasumise töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja netotasu ei väheneks.

Tööandjad leidsid, et tänase maksukorraldusega pole kohalikul omavalitsusel mingit motivatsiooni taluda, veel vähem meelitada oma piirkonda suuremaid ettevõtteid. Tihti kaaluvad lisanduvad kohustused ja lisatöö positiivsed tegurid üles, märkisid nad.

Seega soovitasid nad riigil luua kohalikele omavalitsustele rahalise stiimuli ettevõtluskeskkonna aren­damiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks.