Elektrilevi partner läks riigimiljonite pärast võitlustulle
17. september 2018, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maapiirkondadesse kiire interneti viimise 20-miljonilise riigiabile kandideerivad lisaks ettearvatud Elektrilevile ka kaks mõnevõrra üllatuslikku pakkujat.
Lühidalt kokkuvõttes soovib valguskaabli vedamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) vahendatavat riigitoetust saada riigiettevõte Elektrilevi, riiklik haridusele suunatud sihtasutus HITSA ning Elektrilevi senine alltöövõtja OÜ Corle.
HITSA ehk Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus pole muidugi ise varem sentimeetritki kaabli maha pannud, küll, aga tegelenud koolide kohtvõrkude parandamisega. Teine lugu on aga ettevõttega Corle, mis viis alles sel suvel ellu Elektrilevi valguskaabliprojekti Tallinnas Veskimetsas, kuid on otsustanud nüüd oma partneriga rinda pista.
Ettevõtte omanik Priit Uuemaa selgitas Postimehele, et Corle on täna üks suurimaid fiiberoptilise võrgu välja ehitajaid Eestis. Ainuüksi sel aastal ühendas see Eestis kiire internetiga üle 2 000 majapidamise, kes om nii Elektrilevi kui ka Telia kliendid.
«TJA hanke mahus nägi meie plaan ette ühendada viie aasta jooksul 25 100 majapidamist fiiberoptilise maakaabliga. Juurdepääsuvõrgu plaanisime ühendada kogu mahus Eesti Lairiba Sihtasutuse baasvõrguga (ELASA). Selle plaani realiseerumiseks oleksime pidanud ehitama ca 5 000 majapidamist aastas, mis on igati realistlik ehitusmaht meie jaoks,» rääkis Uuemaa.
Tema sõnul on Corle fiiberoptilist baasvõrku rajanud 12 aastat ning kiiret internetivõrku majapidamistele on ehitatud viimased kaks aastat. «Leiame, et tänaseks on meie võimekus ja oskusteave arenenud piisavalt kaugele, et ehitada ja opereerida suuremahulist fiiberoptilist võrku. Seepärast oleme huvitatud riigipoolsel konkursil osalema,» lisas Uuemaa.
Ta märkis, et ettevõte plaanib omaltpoolt investeerida projekti täiendavalt 8 miljonit eurot.
«Suurema aadressi arvu korral ei oleks meie jaoks antud projekt tasuv olnud ning sellest lähtuvalt me pakkusime 25 100 aadressiobjekti. Lisaks kasvab meie arvestuse kohaselt sellest piirmäärast alates hüppeliselt investeeringu maksumus ühe aadressiobjekti väljaehitamise kohta,» sõnas ta.
Mis puutub Elektrilevi Veskimetsa pilootprojekti, siis selle lepingu sai ettevõte tänu võidetud riigihankele.
«Tegemist on ühekordse lepinguga, mis tänaseks hakkab lõppema. Ühtegi pikaajalist kokkulepet meil Elektrileviga ei ole,» kinnitas Uuemaa.
HITSA: kasutame EENeti kompetentsi
Samuti konkursil osaleva HITSA koolide digitaristu kaasajastamise programmijuht Jüri Saar selgitas, et sihtasutus on alates 2016. aastast tegelenud üldhariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisega, mille käigus on väljaehitanud ligi 500 kilomeetri ulatuses sidevõrke erinevates koolides üle terve Eesti, kõigis maakondades.
«Muu hulgas oleme tegelenud ka hoonetevaheliste ühendustega ja saavutanud töid teostavate ettevõtetega tugevale partnerlusele põhineva koostöö, mille baasilt nägime võimalust HITSA struktuuriüksuse EENet juba niigi ulatuslikule kompetentsile tuginedes võtta ette veel ambitsioonikam projekt,» selgitas Saar.
Ta lisas, et HITSA lähtus konkursil esitatud taotluses sihtasutuse põhikirjalistest eesmärkidest, milleks on eelkõige «aidata kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise kaudu kaasa hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse tõusule».
Tehnilise Järelevalve Ameti korraldatud avaliku konkursi eesmärk on leida ettevõte, kes hakkab riigi toetusel rajama kiireid internetiühendusi nendesse kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul.
Riikliku toetuse kogusuurus on 20 miljonit eurot viieks aastaks ning ettevõtja on kohustatud ülejäänud kulutused tasuma omafinantseeringuga.
«Ühendused tuleb tehniliselt rajada selliselt, et neid saavad kasutada kõik sideettevõtjad,» ütles TJA peadirektor Kaur Kajak. «Lisaks arvestatakse erinevate maakondade kaetuse printsiipi ehk konkursi tulemusena peab püsiühenduse kättesaadavus maakondade lõikes võrdsemaks muutuma.»
Taotluste menetlemise aeg on 45 kalendripäeva , mida võib põhjendatud juhtudel pikendada 30 kalendripäeva võrra.
Riik kuulutas konkursi välja pärast seda, kui endine IT-minister Urve Palo oli tühistanud oma plaani toetada täpselt samal eesmärgil loodud omavalitsuste projekte.